Täna õhtul avatakse Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljon

Eesti paviljon Veneetsias. Foto: Tõnu Runnel

Täna, 25. mai õhtul  avatakse Santa Maria Ausiliatrice kiriku ruumides 16. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljon «Nõrk monument».

16. rahvusvahelist Veneetsia arhitektuuribiennaali kureerivad Yvonne Farrell ja Shelley McNamara peateemaga «Freespace». Eesti paviljoni kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeáš Říha uurivad spektrit esindusliku monumendi ja igapäevase arhitektuuri vahel: alates võidusambast kuni seda kandva sillutiseni. «Nõrk monument» kutsub näitusekülastajat arutlema selle üle, kus ja kuidas saab arhitektuur olla poliitiline. Eesti Paviljon kuulub Eesti Vabariigi 100. aastapäeva välisprogrammi.

Eesti paviljoni avamine Veneetsia arhitektuuribiennaalil – La Biennale di Venezia toimub 25. mail 2018 kell 18. Avasõnad ütlevad Eesti Kultuuriminister Indrek Saar, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg, Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa ning kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeáš Říha. Eesti paviljoni avamisega tähistatakse ühtlasi ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

«Veneetsia Biennaal on eesti kunstnike ja arhitektide jaoks oluline võimalus rahvusvahelises diskussioonis kaasa rääkida,» ütles kultuuriminister Indrek Saar. Eesti paviljoni kommenteerides ütles Saar, et monumendid ja mälu sobitub teemana väga hästi Eesti juubeliaastaga. «Märgiliste ruumiliste objektide mõju on küsimus, mis ületab arhitektuurivaldkonna ja ühe rahvuse piirid. Euroopa jaoks on mäletamine ning ruumilise keskkonna kvaliteet võrdselt olulised teemad. Kuivõrd ja kuidas on nad poliitiliselt määratletud, sellest rääkimine aitab meil iseendast paremini aru saada,» lisas Saar.

Näitus «Nõrk monument» uurib arhitektuuri politiseeritust läbi monumendi ja igapäevase linnaruumi, kõrvutades kahte vastandlikku mõistet – nõrkus ja monumentaalsus. Klassikaline monument esindab võimu selgelt ja lihtsalt, kuid mitte kõikehaaravalt. Nõrga monumendi idee seevastu on täis vastuolusid, mitmekülgsust ja varjatud tähendusi – omadusi, mis puuduvad klassikalisel monumendil.

Monument kehastab arhitektuuri keskseid omadusi nagu asukohaga suhestumine, avaliku ruumi piiritlemine ja representeerimisvõime, kuid jääb seejuures arhitektuuridistsipliini äärealale. Eestis, nagu ka mujal maailmas, levib usaldamatus monumendi kui autoriteedi ruumilise ja ideoloogilise töövahendi suhtes. Lääne-Euroopale omane monumendikultuur on Eestile võõras ning seetõttu paistab klassikaline monument siin sissetungijana.

Paralleelselt näitusega ilmub ka raamat «Nõrk monument – pjedestaalialused arhitektuurid», mille on toimetanud paviljoni kuraatorid. Raamat sisaldab kirjutisi autoritelt: Tom Avermaete, Eik Hermann, Toomas Paaver, Klaus Platzgummer ja Margrethe Troensegaard. Raamatu annab välja Šveitsi arhitektuuri- ja disainikirjastus Park Books.

Lisaks näitusele «Nõrk monument» avab nädalaks uksed disaininäitus ja pop-up pood Casa di design Estone /Eesti Disaini Maja väikeses ajaloolises kanaliäärses galeriis, mis asub Veneetsia Arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni «Weak monument» vastas, Arsenale ja Giardini vahepealsel alal. Näitusel osalevad disainerid: Tarmo Luisk, Toivo Raidmets, Maile Grünberg, Tõnis Vellama, Margus Triibmann, Monika Järg, Jaanus Orgusaar, Elmet Treier, Maria Rästa, Stella Soomalis, Mare Kelpman, Oot-Oot, Urmas Lüüs, Raili Keiv, Karmen Saat, Piret Loog, Anni Arro, Johanna Tammsalu jt. Näitus on avatud 23. maist kuni 30. maini.

Nii Eesti Paviljon kui ka disaininäitus Eesti Disaini Maja kuuluvad Eesti Vabariigi 100. aastapäeva välisprogrammi.