Filmiarvustus «Terminal»: väikesest Alice´ist sirgub verejanuline iludus

Kaader filmis «Terminal». Foto: Tootja Foto.

Lewis Carrolli lastekirjandusklassika «Alice Imedemaal» lõppes sellega, et Alice ärkas üles. Ent kui Alice oleks jäneseurgu jäänudki ning seal suureks saanud? Ühe võimaliku tõlgenduse annab Vaughn Steini film «Terminal».

Arvustuse hea toon näeb ette, et visandaksin paari lausega filmi sisu, kuid ma ei saa, see kukuks segane välja. Filmi tegevustik, mis on üles võetud Budapestis, kulgeb unenäolisena, ja tegelased võivad küll tahta, kuid ei suuda väljuda. Nagu vahel uneski.

«Terminalis» on üritatud ühte loosse põimida Tarantino ja noir-filmide klassika. Iseenesest on tulemus kena kombo: juba on meelestki läinud ajad, mil naistel olid talje ja kontsad. Teisalt, vihjete kasutamine on peen kunst, mida selles filmis ei vallata. Nii on see pigem ümberjutustus kui vaimukas parafraseerimine.