Venemaa tähtsuselt teise kirjanduspreemia pälvinud Tartus sündinud Aleksei Salnikov igatseb siiani oma sünnilinna järele ning mäletab lapsepõlveraamatuid Sipsikust ja Kunksmoorist.
Tellijale
Talle plaksutavad Gogol ja Bulgakov
/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)
4. juuni 2018, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mind on alati rõõmustanud see, et olen sündinud Eestis. Mitte kõigile pole antud sündida ning kasvõi natukenegi kasvada linnas, mis on rikka ajaloo ja hubase arhitektuuriga,» ütles praegu Uurali pealinnas Jekaterinburgis elav Salnikov.
