Mälumuusiku ajamaja

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mary Lattimore «Hundreds of Days» FOTO: Plaadikujundus
Mary Lattimore «Hundreds of Days» FOTO: Plaadikujundus Foto: Plaadikujundus

Ameeriklanna Mary Lattimore’i kolmas kauamängiv meenutab oma kontseptsioonilt Andrus Kivirähki viimase teose «Tilda ja tolmuingel» ülesehitust. Midagi on alati olnud ja midagi jääb alati. Kivirähkil kandsid mälu miljonid tolmuosakesed, Mary Lattimore äratab unustatud aegu, tundeid ja maitseid harfi abil.

Harfi kauge esivanem sündis ammustel aegadel, kui loomasoolikaid vibukeeleks pingutav kütt avastas juhuslikult, et need teevad ju häält, päris kaunist häält seejuures. Sellega oligi harfi ürgema loodud. Harfi mängisid sumerid, vanim säilinud harf pärineb vaarao hauakambrist kolmekümne sajandi tagant. Harf oli saatepillina kasutusel kristliku kultuuriruumi inglikoorides ja piiblist on teada, et kui Saul hakkas hulluma, siis mis pilli abil noor kuningas Taavet teda rahustas? Ikka harfi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles