Aja auk. Tähemees

Janar Ala
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karlheinz StockhausenWDRi elektroonilise muusika stuudios (oktoober 1994)
Karlheinz StockhausenWDRi elektroonilise muusika stuudios (oktoober 1994) Foto: Wikipedia

Loodetavasti tähistab mingi osa maailmast augustis 20. sajandi teise poole ühe tähtsama ja vastuolulisema helilooja Karlheinz Stockhauseni 90-ndat sünniaastapäeva. Stockhausen oli väsimatu avangardist, uue muusika ja muusikateadvuse suurimaid eestkõnelejaid nii teoorias kui praktikas.

Paljude jaoks oli ta tähtis, veel rohkemad olid ta peale pahased, mõni vast lausa vihkas. 1928. sündinuna jõudis ta II maailmasõja lõpul veel aasta sõjas käia, see kogemus tema muusikas küll mingisugust rolli ei mänginud. Pärast sõda õppis ta ülikoolis muusikateooriat, filosoofiat ja saksa kirjandust. Huvi heliloomingu vastu tekkis tal pärast Olivier Messiaeni klaveriteose «Mode de valeurs et d’intensites» kuulmist. See süvenes pärast Pariisis käiku, kus musique concrete mehed Pierre Schaeffer ja Pierre Henry olid stuudios elektroonika alal tulemusi saavutanud. Stockhausen hakkas ka konkreetmuusikaga tegelema, aga väsis sellest peagi, väljendusvahendid osutusid tema jaoks pisut piiratuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles