Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon ja Eesti Kultuurkapital algatasid koostöös erakapitaliga klassikalise ilukirjanduse tõlkeprogrammi Hieronymus, mis toetab oluliste maailmaklassikasse kuuluvate teoste eesti keelde tõlkimist. Programmi raames toetatakse lisaks tõlkimisele nende teoste toimetamist, kommenteerimist ja järelsõnastamist ning tekstide valimike koostamist ja kirjastamist Hieronymuse sarjas.
GALERII. Kulka esitles uut väliskirjanduse tõlkeprogrammi (1)
4. juuni 2018, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul aitab uus programm hoida ja arendada eesti keelt. «Programmi abil soovime tuua lugejate lauale sellised klassikalised teosed, mis peavad olema olemas igas kultuurkeeles, kuid mida siiani pole eesti keelde tõlgitud. Lisaks loob see tõlkijatele võimaluse keskenduda nõudlikumate ja vastutusrikkamate tekstide tõlkimisele,» ütles Saar.
Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejevi sõnul on eesti keelde endiselt tõlkimata olulisi maailma väärtkirjanduse klassikasse kuuluvaid teoseid igast sajandist kuni antiikajani välja. «Klassikalise ilukirjanduse kättesaadavus emakeeles on aluseks, millele saab toetuda eestikeelne kirjasõna, millest saavad inspiratsiooni eesti kirjanikud ja lugejad. Samuti on oluline, et klassikalise ilukirjanduse tippteosed jõuaksid emakeelsetena koolide õppekavasse,» ütles Tiit Aleksejev.
Programmi aastaeelarve on 90 000 eurot, mida kahe kolmandiku ulatuses rahastavad kolm Eesti ettevõtjat ja ühe kolmandiku ulatuses Eesti Kultuurkapitali nõukogu. Selline rahastusskeem luuakse esialgu 5 aastaks.
Hieronymuse taotlusi hakkab hindama kolmeliikmeline ekspertkomisjon, mille liikmed valitakse ametisse 3 aastaks. Kandidaadid esitab Eesti Kirjanike Liit kirjanike, tõlkijate ja kirjandusteadlaste hulgast. Ekspertkomisjoni liikmed kinnitab ametisse Kultuurkapitali nõukogu.
Loodavast programmist võib tõlketoetust taotleda juba Kultuurkapitali 2018. aasta 3. taotlusvoorust, mille tähtaeg on 21. augustil. Hieronymuse statuut ja taotlemise tingimused ning ühtne tunnusgraafika avaldatakse kodulehel kulka.ee/programmid-hieronymus hiljemalt juuli keskel.
Eesti Kultuurkapital hindab kõrgelt eraannetajate panust Eesti kultuuri toetamisse. «Viimasel ajal oleme saanud rõõmustavalt palju annetusi just kirjanduse ja tõlkimise toetamiseks. Loodame, et aina rohkem ettevõtjaid ja miks mitte ka eraisikuid soovivad Eesti kultuuri toetada, leides Kultuurkapitali kaheksast valdkonnast just endale sobiva,» ütles Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks.
Eesti Kultuurkapitali nõukogu juures tegutsevad annetuste toel veel Avatud Eesti Raamatu sari, mis toetab mõttekirjanduse tõlkimist ja avaldamist: 23 aasta jooksul on sarjas ilmunud rohkem kui 200 filosoofia klassikasse kuuluvat teost. Ka tõlkeprogramm Traducta, mis toetab Eesti väärtkirjanduse tõlkimist võõrkeeltesse ja selle väljaandmist välismaal on hiljuti saanud märkimisväärse toetuse nii Eesti kui välismaa eraannetajatelt.
Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon on kokku pannud põneva nimekirja raamatutest, mida veel Eesti keeles pole või mis on osaliselt tõlgitud, kuid uues sarjas võiksid kindlasti ilmuda. (nimekiri on üksnes indikatiivne ja avatud kõigile ideedele)
Antiik-Kreeka:
Hesiodos, «Tööd ja päevad»
Kreeka tragöödiad (esinduslik valik)
Thukydides, «Peloponnesose sõja ajalugu» (esinduslik valik)
Polybios, «Maailma ajalugu» (esinduslik valik)
Epiktetos, «Õpetuskõned»
Plutarchos, «Paralleelsed elulood» (esinduslik valik)
Plotinos, «Enneaadid» (esinduslik valik
Rooma:
Cicero, «Tusculumi arutlused»
Plinius Noorem, «Valik kirju»
Caesar, «Märkmeid Gallia sõjast»
Ovidius, «Valik luulet»
Augustinus, «Jumalariigist või Kristlikust õpetusest»
Boethius, «Filosoofia lohutusest»
Jaapani klassikaline kirjandus (10.-18. sajand):
Murasaki Shikibu, «Genji lugu» («Genji monogatari»)
Sei Shōnagon, «Märkmeid padja alt» («Makura no sōshi»)
Michitsuna ema, Ühepäeviku päevaraamat («Kagerō nikki»)
Sugawara no Takasue tütar, Sarashina päevik («Sarashina nikki»)
«Heike lugu» («Heike monogatari», valik peatükke)
Ihara Saikaku, «Mees, kellele meeldis armastus» («Kōshoku ichidai otoko»)
Chikamatsu Monzaemon, «Armunute enesetapp Sonezakis» ja teisi näidendeid
Matsuo Bashō, «Haikud» (esinduslik valik)
Keskaeg (ladinakeelsed tekstid):
Gregorius Tours’ist, «Kümme ajalooraamatut» (esinduslik valik)
Gregorius Suur, «Kahekõned Itaalia kirikuisade imetegudest»
Einhard, «Karl Suure elu»
Beda Venerabilis,« Inglise rahva kiriklik ajalugu» (esinduslik valik)
Petrus Abelardus, «Kahekõne filosoofi, juudi ja kristlase vahel»
Bernard Clairvaux’st, «Valik tekste»
Hildegard Bingenist, «Jumala tegude raamat»
Keskaeg (rahvakeelsed tekstid):
Ramón Llull, «Valik tekste»
Caterina da Siena, «Dialoog jumalikust ettenägelikkusest»
Joinville, «Püha Louis’ elu»
Dante Alighieri, «Pidusöök», «Jumalik komöödia. Paradiis»
Guillaume de Lorris, Jean de Meung, «Roosiromaan»
Varauusaeg (16.–17. sajand):
Tommaso Campanella, «Päikeselinn»
Baldassare Castiglione, «Õukondlane»
John Milton, «Kaotatud paradiis»
Jean de La Bruyère, «Karakterid»
Madame de Sévigné, «Valik kirju»
François Rabelais, «Gargantua», «Pantagruel» (terviktõlge)
18. sajand:
Montesquieu, «Seaduste vaimust»
Jean-Jacques Rousseau, «Julie ehk Uus Héloïse»
Voltaire, «Essee rahvaste kommetest ja vaimust» (esinduslik valik)
Madame de Staël, «Valik tekste»
Laurence Sterne, «Tristram Shandy»
19. sajand:
J. W. Goethe, «Hingesugulased»
Benjamin Constant, «Valik tekste» ja «Adolphe»
Charles Dickens, «Kõle maja», «Lugu kahest linnast»
George Eliot, «Middlemarch»
Charles Dickens, «Bleak House»
Comte de Lautréamont, «Les Chants de Maldoror»
20. sajand:
James Joyce, «Ulysses»
Marcel Proust, «Kadunud aega otsimas»
Fernando Pessoa, «Rahutuse raamat»
Henry James, «The Wings of the Dove»
Gabriel García Lorca kogutud näidendid («Verepulm», «Dona Rosita La Soltera», «Yerma», «Buster Keatoni jalutuskäik» jt)
Hermann Broch, «Kuutõbised»
Louis-Ferdinand Céline, «Mort à crédit»
Witold Gombrowicz, «Ferdydurke»
Guimarães Rosa, «Grande Sertão: veredas»
Elsa Morante, «La Storia»
David Foster Wallace, «Infinite Jest»
Albert Cohen, «Belle du Seigneur»
George Eliot, «Daniel Deronda»
Pío Baroja, «La lucha por la vida»
André Malraux, «La Condition humaine»
Dino Buzzati, «Il segreto del Bosco Vecchio, «Un amore»
Gabriele D'Annunzio, «Il Fuoco»
John Dos Passos, «U.S.A.»
Beryl Bainbridge, «The Bottle Factory Outing»
Carlo Levy, «Cristo si è fermato a Eboli»
Samuel Beckett, «Molloy», «Malone meurt»,« L’innomable»