Õigustatud kahtlus, viha ja vihm

EMTA Lavakunstikooli 28. lennu lavastus «12 vihast» Tartu Uues Teatris. FOTO: Maarit Nõmm Foto: Maarit Nõmm

KURSUSE LÕPUSPURT Lavakunstikooli 28. lend tõi kahtlevate vandekohtunike loos publiku ette haarava ansmablimängu.

Lavakunstikooli lõpetaval 28. lennul on olnud õnne numbriga kaksteist. Lennu paljudest lavastustest, mida ma kahjuks kaugeltki kõiki vaatama ei jõudnud, püsib mõjusana mälus Saša Pepeljajevi revolutsioonipuhanguline «NOДвенадцать», mis põhines Aleksandr Bloki poeemil «Kaksteist».

Koolitee lõpuspurdil jõudis publikuni Reginald Rose'i «Kaksteist vihast meest», mis Mart Kolditsa lavastuses kannab pealkirja «12 vihast». Tervik, kus vandekohtunike tosina moodustavad nii mehed kui naised, ühed vihased kõik, toimib hästi. Nägin lavastust Tartu Uues Teatris, oleksin meelsasti vaadanud ka teist koosseisu, kuna neli vandekohtunikku on dublandiga, aga jällegi ei jõudnud. Koolilavastuste üks paratamatusi on napiks jääv mänguaeg, harva jääb tudengitel mahti rolle süvitsi arendada, seda maksimaalsem peab olema valmisolek.