Michel Sittow taas Tallinnas!  

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Michel Sittow (u 1469–1525) Mary Rose Tudor, Henry VIII õde. U 1514 Õli, puit. 29 × 20,5 Viini Kunstiajaloomuuseum FOTO: Repro

FOTO: Repro

Kumu kunstimuuseumis saab teoks juubeliaasta kunstivaldkonna tippsündmus – avaneb kaua oodatud Michel Sittowi isikunäitus.

Alates reedest, 8. juunist on Kumu kunstimuuseumis avatud EV100 programmi kuuluv näitus «Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades». Rahvusvaheline näituseprojekt on esimene Tallinnast pärit renessansiajastu kunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) isikunäitus. Näitusel on koos Michel Sittowi haruldased säilinud maalid maailma nimekate muuseumide kogudest. Näitus on korraldatud koostöös Washingtonis asuva Rahvusgaleriiga.

Tallinnast pärit maalikunstnik Michel Sittow oli 15. ja 16. sajandi vahetusel Euroopas nõutud ja kõrgelt hinnatud meister. Ta töötas paljudes õukondades Hispaaniast Madalmaadeni, erinevalt näiteks oma paiksemast kaasaegsest Leonardo da Vincist. Rändava eluviisi tõttu on jäljed Michel Sittowi tegevusest olnud laiali pillutatud, mille tulemusena vajus kunstniku isik pärast tema surma sajanditeks unustusse. Sittowi maale omistati pikalt oma aja kuulsamatele meistritele nagu Jan van Eyck, Albrecht Dürer või Hans Holbein. Tema ajalooline isik ja Tallinna päritolu taasavastati alles 1940. aastal. Nüüd, 500 aastat pärast Sittowi eluaega, toob esimene isikunäitus kunstniku haruldased tööd tema kodulinna.

«Kunstiajaloolased peavad Michel Sittowit üheks varase Madalmaade maalikooli silmapaistvamaks meistriks ja tema maalitud portreed kuuluvad renessansiajastu portreekunsti tippsaavutuste hulka. Ja ometi on ta kunstnik, kelle nime ja loomingu laiem tutvustamine saab teoks alles nüüd. Parimaks asitõendiks Michel Sittowi suurusest on tema imepeenelt ja inimliku tunnetusega maalitud, ent mõõdult pigem väikesed tööd. On väga eriline sündmus, et need maailma suuremates kunstimuuseumides ja erakogudes laiali asuvad haruldused ühel näitusel kokku saavad,» rääkis näituse kuraator Greta Koppel.

Tagasi üles