«Tobiase helikeel on omapärane, sest ta on etteaimamatu» (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sopran Arete Teemets oma koduklaveri ees Rudolf Tobiase «Joonase» klaviiriga.
Sopran Arete Teemets oma koduklaveri ees Rudolf Tobiase «Joonase» klaviiriga. Foto: Alvar Loog

Täna, 7. juunil tuleb Tallinna Jaani kirikus Nargenfestivalil esimest korda Eestis ettekandele Rudolf Tobiase oratooriumi «Joonas» (tuntud ka kui «Joonase lähetamine») eestikeelne versioon ja originaalorkestratsioon. Homme saab sama teost kuulda Tartus Pauluse kirikus. Esmaspäevast kolmapäevani salvestati «Joonast» plaadistamise tarbeks Tallinnas metodisti kirikus.

«Joonase» salvestusel ning eelseisvatel kontsertettekannetel esitab juhtivat sopranipartiid esmaspäeval oma 33. sünnipäeva tähistanud Arete Teemets, kel on seljataga tegus poolaasta, mille jooksul jõudis ta muuhulgas esinema kahte maailma juhtivasse kontserdisaali: Berliini Konzerthausi ning New Yorgi Lincoln Centerisse. Kohtusin Teemetsaga teisipäeva pärastlõunal tema Kakumäe poolsaare tipus asuvas kodus. Lähtudes meie kauaaegsest tutvusest, võtsin vabaduse teda vestluse käigus sinatada.

Oled kevade ja varasuve veetnud koos Rudolf Tobiasega, täpsemalt tema oratooriumiga «Joonas»...

Jah, oma partiid hakkasin õppima kolm-neli kuud tagasi, solistide koosseisuga alustasime proove aprilli alguses, eelmisel nädalal tegime proove koos koori ja orkestriga. See on olnud päris pikk aeg, mille jooksul jõuab muusikaga täielikult kokku kasvada.

Sellesse perioodi jääb ka üks väga kurb sündmus: «Joonase» lindistuseelsel nädalal lahkus Mati Palm, kellel on minu kui solisti karjääris olnud teenäitaja roll...

Käimasoleva nädala koormus saab olema päris ränk ning pean püüdma leida õiget balanssi, et salvestusel end mitte nii tühjaks pigistada, et neljapäeval ja reedel toimuvateks esinemisteks enam midagi ei jätku.

​Milline partii sul vastas seisab?

«Joonase» soprani soolopartii on kahtlemata üks raskemaid väljakutseid minu senises solistikarjääris. Puutun siin kokku selliste tehniliste ülesannetega, mis on minu jaoks täiesti uued ning ühtlasi väga tugevat füüsilist pingutust nõudvad. See muusika on tohutult intensiivne ning mastaapne – Tobias kasutab väga suurt orkestrikoosseisu, lisaks on laval kolm koori. Solisti jaoks on suur väljakutse, et tulla läbi selle helifooni voogava intensiivsuse. Sa oled Tobiase loomingut nii laulnud kui ka plaadistanud varemgi...

Tagasi üles