Popi libe tee

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Chvrches «Love Is Dead»
Chvrches «Love Is Dead» Foto: Albumikunundus

Glasgow trio kolmas album on nende karjääri kõige edukam, debüteeris kohe Briti albumitabeli esikümnes ning jõudis USAs rockalbumite ja alternatiivalbumite number üheks. Ameeriklaste rocki-definitsioon on mõistagi võrdlemisi ambivalentne, Cvrches kütab ikka üsna stiilipuhast sündipoppi, mis vanade fännide õuduseks on värskel albumil kohati kukesammu kaugusel populistlikust staadioni-EDMist.

Põhimõtteliselt ei ole erilist mõtet arutlustel, mida oleksid XXI sajandi retrofutu bändid saavutanud aastal 1982 ehk siis sündipopi ja uusromantismi tipphetkel. Teisalt on need alternatiivmuusikaajaloo mõttemängud sama põnevad kui arutlused stiilis «mis oleks saanud Madisepäeva lahingust, kui Lembitul oleks olnud kuulipilduja». Cvrches’i (hääldatatakse tšötšes) palad on reeglina peenemalt struktureeritud ning märgatavalt mitmekesisemad kui nende kaheksakümnendate haku eelkäijatel ja eeskujudel. «Love Is Dead» on ühest küljest nende kõige popim plaat, teisalt võivad nad selle üle virisejatele nina alla torgata plaadi eriti autentse mentori nende lemmikkümnendist ehk siis Dave Stewarti Eurythmicsist. Võta siis kinni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles