New Yorgi teatrilava tänavune valitsejanna on Glenda Jackson

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ameerika kommertsteatri kõrgeima auhinna nasinäitlejate seas pärvis Glenda Jackson. FOTO: Michael Zorn/ap
Ameerika kommertsteatri kõrgeima auhinna nasinäitlejate seas pärvis Glenda Jackson. FOTO: Michael Zorn/ap Foto: Michael Zorn/AP

Tänavusel Tonyde tseremoonial pühapäeva õhtul tegi Broadway muusikalide seas puhta töö «Bändireis», mis võitis kokku kümme preemiat. 2007. aastal valminud Iisraeli filmil põhinev tükk räägib Egiptuse ansamblist, kes peab olude sunnil veetma öö Iisraelis. See on muusikal «üksindusest, soovist olla koos ja Lähis-Idast», ütleb reklaam. New York Timesi arvustaja täpsustab: «Tundeline 90-minutiline etendus pakub nägemuse maailmast, kus suudetakse ületada kahtlustused ja hirm, leidmaks ühist inimsust.» Mitu tunnustuse pälvinud loo tegijat märkis preemiat vastu võttes, et «Bändireis» koputab just neile nootidele, mis tekitavad praeguses Trumpi ajastu Ameerika Ühendriikides kakofooniaid – hüsteeriline vihkamine, siltide kleepimine, valetamine.

Kohati läks ka Tonyde tseremoonia, nagu enamik sel aastal Ameerikas toimunud suuri preemiate jagamisi, otseselt poliitiliseks. Robert de Niro, kes juhatas sisse läinud hooajal oma soolotükiga Broadway debüüdi teinud Bruce Springsteeni, saatis presidendi poole teele otsesed roppused, mida ei suudetud otseülekandes piisavalt kiiresti piiksuga vaigistada.

Teine õhtu suurvõitja, aasta parimaks näidendiks tunnistatud, J. K. Rowlingi osalusel sündinud lugu täisealiseks saanud Harry Potterist, pälvis kiitust nii oma tekstilise kui ka lavalise tugevuse poolest.

Tonydega tõsteti esile ka meesnäitlejate Andrew Garfieldi ja Nathan Lane'i töid Tony Kushneri eepilise alatooniga tükis «Inglid Ameerikas», mis toodi tänavu Broadwayle tagasi – mõneti kui meeldetuletus noorematele generatsioonidele, et aidsiepideemia on küll tänu ravimitele taandunud, ent kaugeltki mitte läbi. Parima taas lavale toodud muusikalina sai preemia «Minu veetlev leedi».

Kohati läks ka Tonyde tseremoonia, nagu enamik sel aastal Ameerikas toimunud suuri preemiate jagamisi, otseselt poliitiliseks.

Ühe õhtu suurematest ovatsioonidest pälvis oodatult aasta parimaks naisnäitlejaks tunnistatud Glenda Jackson, kelle ületamatut rollisooritust Edward Albee näidendis «Kolm pikka naist» oli mul võimalik Broadwayl aprillis näha.

Mäletan tollast vestlust ühe New Yorgi tuttavaga, kes tõstis kulme: «Glenda – whooo?» kui talle oma tänavusest ilmselt suurimast teatrielamusest rääkisin. Aga nii päriksid küllap paljud uuema aja filmi- ja teatrihuvilised, sest Jackson on praeguses meelelahutusilmas üsna tundmatu. Ent tegemist on juba nüüd, eluajal, legendiks saanud naisnäitlejaga. 1970. aastatel pälvis ta lausa kaks Oscarit: rollide eest Hollywoodi filmides «Armunud naine» ja «Klassi puudutus». 1992. aastal otsustas ta, et pöördub hoopis poliitikasse ning tema järgmiste aastakümnete tipprollid olidki leiboristide saadikuna Briti parlamendis. Suurte tähtedega on ajalukku kirjutatud tema kirglikud (näitlejameisterlikkus!) peaminister Margaret Thacheri vastased kõned. 2015. aastal tegi Jackson poliitikaga lõpparve ning tuli talle omase otsusekindlusega lavale tagasi ja pälvis comeback'i eest «Kuningas Learis» West Endi aasta parima naisrolli preemia. Nüüd kordas ta sama Broadwayl.

New Yorgi kriitikud nentisid üsna üksmeelselt, et Jackson, kes kehastab 82-aastaselt laval kibestunud 92-aastast naist (too tunnistab küll, et on vaid 91), on üks kirkamaid toone Broadway muidu suhteliselt kahvatus hooajas.

New York Timesi (NYT) arvustajate arvates on Broadwayst saanud suuresti Las Vegase taolise kergema kogu pere meelelahutuskraami pakkuja. New Yorgi Ülikooli teatriprofessor Laurence Maslon vaidles neile nädalavahetusel NYTs vastu, et teatri tõsise rolli kadumisest ühiskondlikes debattides on ju varemgi räägitud, kuid kui Broadway tõesti kõnetabki praegu enam väiksemaid vaatajaid ja tagab nii täismajad, siis – mis ses halba on? Lapsed on ju ka inimesed!

USA praeguse presidendi Donald Trumpi kritiseerivate sõnavõttudega palistatud tänavust Tonyde tseremooniat vaadates tuli ent pähe uitmõte, et tegelikult võibki väita, et Broadway peegeldabki oma praeguse (lapseliku) vaimuga laiemalt Ameerikas toimuvat. Sest ka riigi kõige kõrgemast kabinetist tuleb ju sageli säutse, mis sarnanevadki tähelepanu ihkava lapse kapriisidele. Et Ameerikas ongi praegu selline aeg.

Tony auhinnad 2018
Parim muusikal: David Yazbeki (muusika, laulusõnad) ja Itamar Mosese (libreto) «Bändireis» («The Band’s Visit»). Põhineb 2007. aastal esilinastunud samanimelisel filmil. Nomiteeriti 11 preemiale, võitis 10, sealhulgas parima muusika, libreto ning muusikali mees- (Tony Shalhoub) ja naisnäitleja (Katrina Lenk) preemia.
Parim sõnalavastus: «Harry Potter ja neetud laps», autorid Jack Throne, J. K. Rowling ja John Tiffany. Broadwayle toodi Londoni West Endi lavastus. Kokku võitis kuus Tonyt.
Parim taaslavastatud näidend: Tony Kushneri «Inglid Ameerikas»
Parim taaslavastatud muusikal: Stephen Flaherty (muusika), Lynn Ahrensi (laulusõnad ja libreto) «Kord sellel saarel» («Once on This Island»)
Parim meesnäitleja: Nathan Lane («Inglid Ameerikas»)
Parim naisnäitleja: Glenda Jackson («Kolm pikka naist») Allikas: Broadway teatrite katusorganisatsioon Broadway Liiga

Broadway rekordhooaeg
Broadway 2017/18. hooaeg (mai 2017 – mai 2018) kokkuvõttes: vaatajaid kokku 13 792 614, piletitulu 1 697 458 795 dollarit. Varasema hooajaga võrreldes tõusis vaatajate arv 3,9 protsenti ja kassatulu 17,1 protsenti. Hooaeg läheb New Yorgi kommertsteatri ajalukku nii vaatajaarvu kui ka kassatulude põhjal rekordilisena. Allikas: Broadway teatrite katusorganisatsioon Broadway Liiga

Üldnimetaja Broadway käib New Yorgis Manhattanil teatrilavastuste kohta, mida mängitakse kokku 41 teatris, kus on 500 või enam kohta. Koos Londoni West Endiga peetakse Broadwayd ingliskeelse maailma kommertsteatri tippkeskuseks.

Tagasi üles