Sisuturundus

Meene läbi salapeidiku

jaga E-post prindi artikkel saada vihje

FOTO: Okupatsioonide muuseum

Inimene on sotsiaalne olend. Me tahame teiste inimestega suhelda, saata sõnumeid ja jagada emotsioone. Ükskõik, kas see tähendab silmast silma kohtumist või veebisuhtlust nagu tänapäeval, aga pea igaüks tahab, et ta kellelegi korda läheks. Eesti lähiajalugu on pakkunud olukordi, kus inimesed on pidanud omavahel suhtlema salajaste sõnumite ja kingituste abil. See on ekstreemsotsiaalsus, mida on tulnud harrastada vangikongides ja koonduslaagrites. Siin on üks lugu paljudest.

Aili Jõgi oli hakkaja neiu, kes tegutses 1946. aastal õpilasvastupanuorganisatsioonis Eesti Vabaduse Liit. Nende juhtlause oli „Eesti vabaduse eest“ ja peaaegu vahendeid valimata selle nimel ka tegutseda otsustati. Organisatsioon suutis teoks teha ühe suure aktsiooni: nimelt lasta õhku Tõnismäele püstitatud ausamba – punase puust püramiidi, mille otsas oli viisnurk.

Ailil ja tema sõbrannal Ageedal oli plaan monument õhku lasta enne 1946. aasta 9. maid, et pühad tuleksid ilma sambata. Ageeda oli 15-aastane, Aili veel 14, ning salaplaani aitas sepistada 13-aastane Juhan, kes oli kogunud relvi ja laskemoona, nagu poistel tol ajal kombeks oli. Tüdrukud said Juhanilt kolm pulka lõhkeainet ja sütiku.

Aktsioon toimus Tõnismäel ööl vastu 8. maid. Valvemiilits flirtis ühe naisterahvaga ja tegu õnnestus. Aga Aili ja Ageeda suureks üllatuseks oli monument järgmiseks päevaks uuesti püsti. Aili vahistati kümne päeva pärast – tüdrukud ja nende teo oli reetnud üks nende oma organisatsiooni liige.

Nii ootas Aili Patarei vanglas oma saatust ja kõrvalkambris viibinud noormees valmistas talle selle ripatsi. See fotol olev vapikujuline ehe, mille mustal põhjal on plastmassist hobuseraud ja selle all süda, jõudis Ailini vanglas olnud salapeidiku kaudu. Nii suhtlesid vangid omavahel. Ripatsil on monogrammid „AJ“ ja „EM“.

Nõukogude võim saatis tüdrukud kaheksaks aastaks Siberisse. Nad tulid sealt tagasi elusate ja tervetena.

Sedalaadi lugusid lähiajaloos toimunust räägibki Okupatsioonide muuseum, mis avab oma uksed uue püsinäitusega “Vabadusel ei ole piire” sel suvel. Ootame sind külla.

    Tagasi üles