Kuidas Siberi eestlaste folklooril sõnasabast kinni saadi

Jaanus Piirsalu
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tsvetnopolje (Omski oblast) eestlased pidulauas u 1997. aastal. Toosti ütleb Linda Tsirk. FOTO: Astrid Tuisk
Tsvetnopolje (Omski oblast) eestlased pidulauas u 1997. aastal. Toosti ütleb Linda Tsirk. FOTO: Astrid Tuisk Foto: Astrid Tuisk

Mis seisab taevakirjas? Kes ja miks loeb õnnetuma päeva raamatut? Milleks kasutatakse pigarit? Mida teha, kui naba on paigast ära? Vihjeks võib öelda, et kõik need on Siberi eestlastele olulised asjad ja tegevused tänapäevani. Vastused aga leiab Anu Korbi koostatud raamatust «Kohtumised Siberis».

Kirjandusmuuseumi folklooriuurija Anu Korb on Eestis praegu see inimene, kes teab kõige rohkem Siberi eesti ja seto külade kohta. Hiljuti pani Anu kokku raamatu «Kohtumised Siberis», mida soovitan soojalt kõigile, kes tunnevad huvi eesti asunduste vastu Siberis.

Anu raamat ilmus õigel ajal, arvestades viimastel aastatel kasvanud huvi eesti ja seto külade vastu Siberis: Eesti ja Siberi setode tihenenud kontaktid, Ülem-Suetuki küla elust rääkiv Eesti Draamateatri lavastus «Jaanipäev», hiljutised eesti kultuuri päevad Krasnojarskis jne.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles