Siber, suur nagu ema mure

Siberi eesti küla. FOTO: Mart Trummal Foto: Mart Trummal

Mõnikord räägivad arvud paremini kui kujundlik lause. Siber on suur, mis see ikka ütleb. Või hiiglasuur – ega seegi parem pole. Aga kui kujutada ette kogu teatud seltskonna poolt lapikuks kuulutatud maakera ning mõelda, et kogu maismaa territooriumist moodustab kaheksa protsenti Siber, lööb pilt klaarimaks. Vähemalt minul küll. Või veel enam – Uuralist ida poole jääv Siber on pindalalt tublisti suurem kui kõik Euroopa riigid kokku, sealjuures Uuralitest lääne poole jääv Venemaa kaasa arvatud.

Siber on lihtsalt suuuur.

Suur nagu ema mure.

Mul on olnud juhust sõita Siberi kohal nii moosiriiuli-tüüpi lennuki kui ka kopteriga ning hämmastuda taiga hiiglaslikkusest. See on kosmos. Kujuta ette, et sa vaatad taevasse ja näed ainult puid. See justkui ei lõpekski. Hea küll, me teame, et laastamistöö käib vilkalt, ometi laiub mets tuhandete kilomeetrite kaupa igasse suunda. Veel.

Ja anekdoodid sellest, kuidas 300 kilomeetrit eemal elavale naabrimehele Kamaziga külla sõidetakse, pole tegelikult üldse mingid anekdoodid, vaid raputav reaalsus. Just nimelt raputav. Olen proovinud. Sealsetel teedel põrutab sõit naabrimehe poole – kelle juurde on viisakas jääda umbes nädalaks – sisikonna lahti. Ja võtab meeletult aega. Sest need teed – nende teede jaoks ei ole küll ei sõnu ega numbreid.