Juurikas. Teekond Kilimanjaro tippu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kilimanjaro.
Kilimanjaro. Foto: KATRINA MANSON/REUTERS

Veel pool aastat tagasi olin mõttetu mutt, kes kannatas palgalõhe, klaaslae ja matšalkakujulise figuuri all. Minu padjaraamat oli «1000 muret, mida ainult suuremat sorti tagumikuga naised mõistavad» ja minu padi oli pisaratega kastetud. Nüüd olen sotsiaalmeedia staar, stiili-ikoon ja alfaemane, minu ees on lahti terve maailm ja uus kuiv padi on ostetud.

Kõik muutus hetkel, kui tegin endale Instagrami konto ja naljaviluks paar pilti üles virutasin. Poleks iialgi arvanud, et nõnda saab alguse suur edulugu, aga täpselt nõnda see läks. Napakate piltide tegemine oli esialgu lihtsalt hobi, aga mingil hetkel kogunes jälgijaid juba üle 2000 ja peagi sain esimese koostööpakkumise.

Minuga võttis ühendust tuntud Eesti disainer, kes pisarsilmil palus maha võtta pildi, millel olin kujutatud tema disainitud kleidikeses ja oli valmis selle eest maksma. Summa ei olnud suur – 40 eurot –, aga piisab väikesest verepiisast, et haikalas mõrvainstinkt äratada. Kohe lendas üles pilt, kus demonstreerisin Kolme Padakonna kirbukat, Pille Punni kotti ja NÜRJA kingi. Selle jõleduse mahavõtmise eest maksti juba päris korralikult.

Märksõnad

Tagasi üles