/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/18/7908327t1hd283.png)
Kirjastuselt mm on ilmunud Mihkel Kunnuse tekstikogu «Päästepaadieetika». Selles sisalduvad tekstid on kirjutatud vahemikus 2013. aasta keskpaigast 2016. aasta alguseni.
Mihkel Kunnus avaldas uue tekstikogu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hilisem tekst ilmus veidi alla aasta enne Trumpi võitu, sündmust, mis mõjus kollektiivsele alateadvusele nagu magatud öö individuaalsele teadvusele – eilne on kvalitatiivselt erinev tänasest. Selles mõttes on need tekstid eilsed. Me kuulume samasse kultuurilisse kehasse, millesse Trumpki. Näiteks hiljutine uudis, et maailmapoliitikas üha olulisemat rolli mängiv Hiina president Xi Jinping sai eluaegse võimu, ei too kaasa praktiliselt mitte mingit ühiskondlikku reaktsiooni. Meid isegi ei huvita see, milline inimene ta on.
Ometi räägivad need lood tänapäevast. 23. aprillil 2018 kihutas Torontos rahvamassi 25-aastane Alek Minassian. Tema sotsiaalmeediapostitused viitavad sellele, et ta oli seotud nn incel’ite liikumisega. Incel on lühend sõnadest «mittevabatahtlik tsölibaat» (involuntary celibate). Selle liikumise keskmes troonib veendumus, et kaasaeg on seksuaalselt ebaatraktiivsete meeste jaoks ebaõiglaselt kaldu. See sobib kenaks illustratsiooniks siinse kogumiku esseele «Seksuaalse emantsipatsiooni kuritöö ja karistus». Heal kirjandusel võib olla suur heuristiline väärtus ka tänapäeval.