Lavaaugus oli lausa füüsiliselt tunda, kuidas inimesed ootasid, et vastava stseeni ajal kõlaks lavalt mõni populaarne lendlause: «Kohe näha, et vanad sõbrad!», «Ma söön oma mütsi ära, kui üks neist naine pole», «Õhtuks on mõisameeste laager maani täis» ja lõpuks muidugi «Meie reliikvia on vabadus!» Aga selle asemel jäeti nad virtuaalse tühjuse kohale rippuma. Mik sneed kuulsad lendlaused lavastusest puudusid ja mida võib teada saada vürst Gabrieli tegeliku elu kohta, sellest kirjutab Tallinna linnateatri suvelavastust «Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad» arvustades Hendrik Alla.