Vabadussõja muusikal – «Kibe... Kibe...»

Pille-Riin Purje
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasakult: Marta Laan (Merike), Viire Valdma (Helgi), Maria Klenskaja (Sveta), Teele Pärn (Birgit), Ester Pajusoo (Anu). FOTO: Siim Vahur
Vasakult: Marta Laan (Merike), Viire Valdma (Helgi), Maria Klenskaja (Sveta), Teele Pärn (Birgit), Ester Pajusoo (Anu). FOTO: Siim Vahur Foto: Siim Vahur

EV 100 teatrisarja «Sajandi lugu» on Andrus Kivirähk ainsana kirjutanud kaks näidendit, mille pealkirjades linnunimede süsteem. «Kaarnakivi perenaine» käsitleb 1950. aastate ränkust koos ürgse muinasmaailmaga; «Isamaa pääsukesed» käesolevat kümnendit. Kahe näidendi ühisosa on naiste kestmise jõud, küllap lööks ka Kaarnakivi perenaine Ilse entusiasmiga kaasa näiteringis. Teatrisarja paralleeli võib tõmmata Aare Toikka ja Mihkel Seedri näidendiga «Sirgu Eesti», kus 1930ndaid vaadeldi näidend näidendis printsiibil, ka seal said naised mehi mängida, kuigi poliitiline hoiatussihik oli teises tonaalsuses.

Teatrikriitik Pille-Riin Purje kirjutab «Isamaa pääsukestest»: «Näidendi idee näib esiotsa jantlik. Näiteringi Virmaline juhil Pilvil tuleb idee vabariigi sünnipäeva auks lavastada muusikal Vabadussõjast. Ainuüksi see kombinatsioon, Vabadussõda ja muusikal, osutab Kivirähki nüüdisaja tajule – elame ju uuslihtsustamise ajastul. Samas on Kivirähk alati osanud Eesti Vabariigiga seotud paatost naeruga vääristada, mõelgem Ivan Oravale. Konstantin Pätsini jõuab viimaks ka «Isamaa pääsukesed». Nali ja samas kurbloolus peitub aga tõigas, et kultuurimaja näiteringis käivad koos ainult naised.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles