Võrus tähistatakse Teppo lõõtsa võistumängimise juubelit

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõõtsameister August Teppo.
Lõõtsameister August Teppo. Foto: ETMM

5.–8. juulini toimub Võrus ja selle ümbruses XXIV Võru pärimustantsu festival «Teppo timm ja polka samm». Samal ajal toimub pillimeister August Teppo mälestuseks traditsioonilise lõõtsa võistumängimise kõrval ka konverents.

«August Teppo lõõtsapärandi hoidjatena tahame kõikide nende tegevustega tagada, et kuulsa lõõtsameistri elutöö ning tema mälestuseks ellu kutsutud ettevõtmised jätkuksid  ja pakuks tuhandetele rõõmu,» ütles Lõõtsamuuseumi perenaine ja Võru pärimustantsu festivali meeskonna liige Kadri Mähar.

6. juulil peetaval Teppo konverentsil keskendutaksegi aruteludesse, mis on Teppo tüüpi lõõtspillis nii erilist? Kuidas toimus lõõtspillide valmistamine Võrumaa kuulsa pillimeistri August Teppo elu ajal ning millisel moel täna pille valmistatakse? Kuidas pille häälestatakse ning mis on «Teppo timmi» saladus? Mis on muutnud lõõtspillimängu nii populaarseks ning mida toob lähiaeg?

Ettekannetega aitavad neid teemasid avada lõõtspilliõpetaja ja lõõtsakuningas Juhan Uppin, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa, lõõtspillimeister ja -õpetaja Heino Tartes ning pillitöökoja Härmoonik lõõtsameister Leho Laaser. Konverentsi modereerib Kadri Valner.

Samal õhtul annavad Võru külje all Lõõtsatalus kontserdi kolm Lõõtsakuningat – Juhan Uppin, Toomas Ojasaar ning Ott Richard Leitham. Kohal on seitsmekordne, kuuekordne ning neljakordne Teppo tüüpi lõõtsade võistumängimise võitja. Eriline on kontsert ka selle poolest, et kolme lõõtskuningat on esinemas kuuldud küll eri aegadel, kuid ühisel kontserdil saavad nad kokku esmakordselt.

7. juulil toimub kultuurimaja Kannel aias juba 30. korda Teppo tüüpi lõõtsade võistumängimine. Juubelihõngulisel võistumängimisel on võistlusklasse tradistsiooniliselt neli: algajad (mänginud vaid aasta), noored (vanus kuni 20 aastat), täiskasvanud (vanust üle 21 aasta) ja ässad (täiskasvanute klassi 1.-3. koha võitnud mängijad).

August Teppo mälestuseks peetud võistumängimiste ajalugu kandub aastasse 1971, mil see toimus Võru RSN Täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja Ilmar Kudu eestvedamisel lühemalt kui täna, vaid paaritunnisena. Võistumängimise lõppedes mindi Loosu külla August Teppo tallu, et avaldada sellega pillimeistrile austust.

Sarnase formaadiga on lõõtsamängijate tippsündmus jätkunud 46 aastat. Järjepidevalt on see toimunud 1995. aastast peale, kui sündmus lisati tänase Võru pärimustantsufestivali programmi. Sel on mänginud kogu eesti lõõtspillimängijate paremik ning kroonitud on neli lõõtsakuningat ehk kolmekordset ässade klassi võitjat.

Võistumängimist on läbi aastate ka hoolsalt talletatud nii pilti kui videosse. Kuni 30. juulini on selle ajaloo näitus avatud Võru Linnagaleriis. Seejärel rändab see Lõõtsamuuseumisse Loosu külas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles