/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2018/06/01/7876304t1hb13a.jpg)
7. juulini on Disaini- ja Arhitektuurigaleriis avatud näitus «Ma olin Juhan Viiding».
Nahakunstnikud pühendavad näituse Juhan Viidingule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. juunil möödus Juhan Viidingu sünnist 70 aastat. Nahakunstnikud soovisid vara lahkunud säravat luuletajat ja näitlejat tänada ja meeles pidada ning korraldasid sel puhul köite- ja objektinäituse.
Näituse peateljeks on 14 tekstist koosneva luulevaliku «Kõned sisemaal» raamatu-kunstilised interpretatsioonid. Luuletused valis välja Juhani tütar Elo Viiding, keskendudes pigem vähemtuntud tekstidele. Iga köitjast kaasautor lisas oma Viidingule kaasmõtteid kas illustratsioonide, kujunduse või kasvõi ülima minimalismi näol. Valimikus trükitud luuletused on lugemiseks eksponeeritud ka näituseruumi seinal.
Teine osa näitusest on samuti Juhan Viidingu isikust ja tema luulest inspireeritud, rulludes tekstide või installatsioonidena lahti mööda seinapinda, rippudes õhus või jäädes raamatukaante vahele.
Näitusel esineb kokku 22 kunstnikku: Külli Grünbach-Sein, Illu Erma, Kadi Kurema, Luule Maar, Tulvi-Hanneli Turo, Jane Rannamets-Heinsalu, Anne Rudanovski, Maarja Undusk, Eve Kaaret, Riina Kermik, Anneli Filipov, Tiina Piisang, Helen Maran-Poll, Tähti Roostalu, Sirje Kriisa, Rutt ja Rein Maantoa, Piret Männa, Pille Kivihall, Maie Teivik ja Rene Haljasmäe. Nende seas on naha- köite-, kirja- ja paberikunstnikke ja ka üks graafik.