Riideid on tänapäeva maailmas liiga palju. Nii hakkabki eelkõige heaoluühiskondades järjest enam moodi minema riiete taaskasutus ja inimesi püütakse õpetada riiete kiirtarbimist vältima. Väärtustatakse väikseid kohalikke rõivatootjaid, eelkõige lasteriiete tegijaid. Loomulikult on see ainult tilgake meres, mida täidavad suured Hiina rõivavabrikud, ent siiski võib öelda, et taaskasutus on kanda kinnitanud.
Rasketel aegadel on aga riiete paikamine olnud elu küsimus. Selleks on vaja muu hulgas nõelu. Vangilaagrites, kuhu nõukogude võim eestlasi küüditas, olid nõelad keelatud. Meenutab jurist ning Otto Tiefi valitsuse haridusminister Arnold Susi, kes Gulagi laagris salaja nõelu valmistas:
„Kust leida sobivat materjali nõela valmistamiseks? Prahi ja rämpsu hunnikust. Nõelad olid keelatud, aga riideid pidi igapäevaselt lappima. Millest nõela teha? Terastraat ei kõlba, kõige parem on vasktraat. Ühe otsa lööme kahe kivi vahel laiaks, puurime sellesse noaotsaga augukese, teise otsa ihume teravaks ja saame toreda nõela missuguse. Nõelte meisterdamine ei olnud sugugi lihtne töö. Mitmel nõelal lõin laperguse otsa nii õhukeseks, et see murdus. Nõelasilma tegemiseks osutus meie laia tömbi otsaga nuga täiesti kõlbmatuks. Silmad nühkisime nõeltele viimaks pähe klaasikildudega. Radiaalselt purunenud klaasitüki kild on hästi terava tipuga, sealjuures on klaas vasest kõvem, kulutab seda hästi. Töötasime enamasti barakis, eemal valvurite silme alt.“
Neil fotodel on Arnoldi saatusekaaslase – Endel Ritsu nõelad. Nõelumine oli vangi üks peamisi vaba aja veetmise viise. Oma riiete auke ja narmendavaid kohti kaeti paikadega. Kui sa oma rõivaid ei paiganud, siis olid varsti ilma riieteta – uusi polnud saada ja mitte keegi teine ei hoolinud sinu riietest. Vangilaagrisse sattudes polnud paljudel kaasas midagi peale üleriiete, milles nad tänaval, töökohal või mujal kinni võeti. Nii olidki nõelad väga hinnatud kaup. Patarei vanglas kinnipeetud eestlased valmistasid nõelu näiteks ka supi sees leidunud kalaluudest.
Selliseid lugusid lähimineviku sündmustest räägibki Okupatsioonide muuseum, mis avab oma uksed uuenenud sisuga sel suvel. Ootame Sind külla.