/nginx/o/2018/07/09/8463404t1h719c.jpg)
12.–17. juulini Tartu Jaani kirikus toimuv Klaaspärlimäng üllatab sel aastal mitmete eriprojektidega. Kuulata saab nii «Carmina Burana» Carl Orffi eelset algvarianti, renessanss- ja džässmuusika fusion’i ning ajatut barkokk-klassikat tema originaalses toreduses.
Üheksa kontserdiga Klaaspärlimängu-nädal Tartus kujuneb rahvusvaheliste koosluste ja muusikastiilide mekaks. Näha-kuulda saab ka erilaadseid pille nagu inimesesuurune bass-balalaika ja vanamoodne haamerklaver.
Sel korral on festivalil palju «tagasi juurte juurde» minekut: kaheksast riigist pärit artistide seas esitavad mitmed nii Eesti kui Põhjamaade vanamuusikat. Osalejate seas on mitmeid Eesti oma ala tippe nagu klaverivirtuoos Age Juurikas, kitarritipp Jaak Sooäär jpt. Harva täiskoosseisus esinev Arsise kellade kooslus ning äsja muusikaorbiiti tõusnud Kristjan Kannukene on samuti festivali kavas.
Kunstnik Anna Litvinova tuleb sel aastal välja erilaadse projektiga, milles ta maalib iga esinemise emotsiooni taiesele otse kontserdi ajal publiku ees. Maalidest moodustub näitus, mis avatakse 17. juulil.
Kontserdi peateosed on Boccerini sümfoonia «La casa del diavolo» ja Vähi «Valguse ja varju» teatraliseeritud kontsert viiulile ja orkestrile. Vähi kontserdi solistiks on tuntud viiulivirtuoos Nadežda Tokareva. Kristjan Kannukene esmaesitleb oma uudisteost vioolale, šamaanitrummile ja orkestrile.
Laialdaselt tuntud «Carmina Burana» laulud esitatakse Klaaspärlimängul tema algses variandis, mis kõlab hoopis teistmoodi kui Carl Orffi variant orkestrile, koorile ja solistidele. «Carmina Burana» tähendab tõlkes «Beuerni laulud» ning selle tekstideks on 13. sajandi Saksamaa tudengite ning mässumeelsete õpetlaste kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis käsitlevad saatuse heitlikkust ning ajaliku elu rõõme. Tekstid olid kogutud Baierimaal Beuernis asuvas benediktlaste kloostris, kuigi tõenäoliselt pärinevad nad mujalt. «Carmina Burana» muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav harmoonia. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku.
Fusion-stiilis kontserdil kõlavad Eesti vaimulikud rahvalaulud Cyrillus Kreeki seades. Koori saatel soleerib elektrikitarril meie tuntumaid džässmuusikuid Jaak Sooäär.
Kontserdil kõlab tuntud autorite baroki- ja klassitsismiajastu muusika. Teises osas kasutatakse muuhulgas 18. sajandi haamerklaveri koopiat, mille kõla sobib selle repertuaariga märksa ehedamalt kui tänapäevasemad pillid. Peterburist pärit Maria Krestinskajat on esile tõstetud kui erakordselt peene stiiliga barokkviiuldajat.
Kontserdil saab näha-kuulda erakordset inimesesuurust bass-balalaikat. Pilli virtuoos Mihhail Dzudze on kõige meeldejäävamate etteastete seas esinenud Vatikanis paavst Johannes Paulus II-le ja ema Teresale ning 120 000-pealisele publikule, Veneetsias Püha Markuse väljakul, Londonis St. Jamesi palees prints Charlesi kutsel, Eurovisiooni lauluvõistlusel ning Vancouveri, Londoni ja Sotši olümpiamängudel.
Tuntud kitarrivirtuoos Rémi Boucher ja üliharva Arsise kolmest ansamblist moodustuv suurkooslus esitavad eesti muusika hitte. Kõlavad teosed vaimulikest rahvalauludest kuni Peeter Vähi «Pronksi peegelduste» ja Arvo Pärdi looni «Peegel peeglis».
Oma ala profid - Austriast pärit instrumentaalansambel Musica Antiqua Salzburg ja Leedu vokaalgrupp Canto Fiorito esitavad vanamuusikat. Kontserdi eriline rõhk on Balti mere äärsetest Hansalinnadest pärit muusikal.
Age Juurikas on jõuliselt sugestiivse esituslaadiga soolopianist ja kammermuusik, kes ühendab endas Euroopa ja Venemaa klaverimängu traditsioone. Klaaspärlimängu kontserdil esitab ta tuntud Hispaania romantismiaegse kunstniku Francisco Goya maalidest inspireeritud klaveriteos «Goyescas». Kuulajatele avab teose seoseid ja tagamaid kunstiteadlane Linnar Priimägi.
Tippsolistidest koosnev minikeelpilliorkester esitab nii Läänemere-piirkonna muusikat kui ka meie armastatud helilooja Arvo Pärdi teoseid.
Anna Litvinova maalinäituse avamine
Iga Klaaspärlimängu kontserdi ajal loob Anna Litvinova hetkeemotsioonist ja hetkemuusikast inspireeritud taiese, mis valmib otse muusikute ja pealtvaatajate silme all. Kõik maalid moodustavad Vilde ja Vines festivali lõpuks meeleoluka näituse, kus on talletatud iga kontsert eraldi.
Anna Litvinova on tundliku värvitajuga jõuline maalikunstnik, oma julgete pintslitõmmetega loob ta valgele lõuendile värvika ja põneva maailma, olgu selleks siis maastik või inimesed. Viimastel aastatel on Anna Litvinova erilisse huviorbiiti tõusnud Maroko, sealsed ajaloolised linnad koos oma eksootiliste turgude, mošeede ja muidugi inimestega.