Klaaspärlimäng: tulemas klassikapunk ja tõeline «Carmina Burana»

Mihhail Dzudze ja tema kahemeetrine bass-balalaika.

FOTO: promo

12.–17. juulini Tartu Jaani kirikus toimuv Klaaspärlimäng üllatab sel aastal mitmete eriprojektidega. Kuulata saab nii «Carmina Burana» Carl Orffi eelset algvarianti, renessanss- ja džässmuusika fusion’i ning ajatut barkokk-klassikat tema originaalses toreduses.

Üheksa kontserdiga Klaaspärlimängu-nädal Tartus kujuneb rahvusvaheliste koosluste ja muusikastiilide mekaks. Näha-kuulda saab ka erilaadseid pille nagu inimesesuurune bass-balalaika ja vanamoodne haamerklaver.

Sel korral on festivalil palju «tagasi juurte juurde» minekut: kaheksast riigist pärit artistide seas esitavad mitmed nii Eesti kui Põhjamaade vanamuusikat. Osalejate seas on mitmeid Eesti oma ala tippe nagu klaverivirtuoos Age Juurikas, kitarritipp Jaak Sooäär jpt. Harva täiskoosseisus esinev Arsise kellade kooslus ning äsja muusikaorbiiti tõusnud Kristjan Kannukene on samuti festivali kavas.

Kunstnik Anna Litvinova tuleb sel aastal välja erilaadse projektiga, milles ta maalib iga esinemise emotsiooni taiesele otse kontserdi ajal publiku ees. Maalidest moodustub näitus, mis avatakse 17. juulil.

12. juuli kell 19 «Klassikapunk»

  • Esinevad: Nadežda Tokareva (viiul, Sloveenia), Kristjan Kannukene (vioola), Mihhail Dzudze (bass-balalaika, Venemaa), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen
  • Kavas: Boccherini, Schnittke, Kannukene (esiettekanne), Vähi

Kontserdi peateosed on Boccerini sümfoonia «La casa del diavolo» ja Vähi «Valguse ja varju» teatraliseeritud kontsert viiulile ja orkestrile. Vähi kontserdi solistiks on tuntud viiulivirtuoos Nadežda Tokareva. Kristjan Kannukene esmaesitleb oma uudisteost vioolale, šamaanitrummile ja orkestrile.

13. juuli kell 19 «Carmina Burana»

  • Esinevad: Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen
  • Kavas: Carl Orff

Laialdaselt tuntud «Carmina Burana» laulud esitatakse Klaaspärlimängul tema algses variandis, mis kõlab hoopis teistmoodi kui Carl Orffi variant orkestrile, koorile ja solistidele. «Carmina Burana» tähendab tõlkes «Beuerni laulud» ning selle tekstideks on 13. sajandi Saksamaa tudengite ning mässumeelsete õpetlaste kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis käsitlevad saatuse heitlikkust ning ajaliku elu rõõme. Tekstid olid kogutud Baierimaal Beuernis asuvas benediktlaste kloostris, kuigi tõenäoliselt pärinevad nad mujalt. «Carmina Burana» muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav harmoonia. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku.

13. juuli kell 22 «Mu süda, ärka üles»

  • Esitavad: Kammerkoor Collegium Musicale, Jaak Sooäär (kitarr), dirigent Endrik Üksvärav
  • Kavas: Kreek

Fusion-stiilis kontserdil kõlavad Eesti vaimulikud rahvalaulud Cyrillus Kreeki seades. Koori saatel soleerib elektrikitarril meie tuntumaid džässmuusikuid Jaak Sooäär.

14. juuli kell 19 «Ettekuulutus»

  • Esinevad: Maria Krestinskaja (viiul, Venemaa) & Imbi Tarum (klavessiin), Kädy Plaas (sopran) & Reinut Tepp (klavessiin, haamerklaver)
  • Kavas: Biber, Bach, dall’Oglio, Haydn, Mozart

Kontserdil kõlab tuntud autorite baroki- ja klassitsismiajastu muusika. Teises osas kasutatakse muuhulgas 18. sajandi haamerklaveri koopiat, mille kõla sobib selle repertuaariga märksa ehedamalt kui tänapäevasemad pillid. Peterburist pärit Maria Krestinskajat on esile tõstetud kui erakordselt peene stiiliga barokkviiuldajat.

14. juuli kell 22 «...lahkus jumalaga jätmata»

  • Esinevad: Trio Mihhail Dzudze (bass-balalaika), Boris Andrianov (tšello), Dimitri Illarionov (kitarr, Venemaa)
  • Kavas: Rameau, Couperin, Bach, Albéniz, de Falla, Villa-Lobos, Bloch, Piazzolla

Kontserdil saab näha-kuulda erakordset inimesesuurust bass-balalaikat. Pilli virtuoos Mihhail Dzudze on  kõige meeldejäävamate etteastete seas esinenud Vatikanis paavst Johannes Paulus II-le ja ema Teresale ning 120 000-pealisele publikule, Veneetsias Püha Markuse väljakul, Londonis St. Jamesi palees prints Charlesi kutsel, Eurovisiooni lauluvõistlusel ning Vancouveri, Londoni ja Sotši olümpiamängudel.

15. juuli kell 19 «Õhtukellad»

  • Esinevad: Rémi Boucher (kitarr, Kanada) & Arsise kellade ansamblid, dirigent Aivar Mäe
  • Kavas: Eesti rahvaviisid, Eller, Pärt, Vähi

Tuntud kitarrivirtuoos Rémi Boucher ja üliharva Arsise kolmest ansamblist moodustuv suurkooslus esitavad eesti muusika hitte. Kõlavad teosed vaimulikest rahvalauludest kuni Peeter Vähi «Pronksi peegelduste» ja Arvo Pärdi looni «Peegel peeglis».

15. juuli kell 22 «Hansa teekond»

  • Esinevad: Canto Fiorito (Leedu) & Musica Antiqua Salzburg (Austria), kunstiline juht Rodrigo Calveira
  • Kavas: Byrd, Tallis, Orlando di Lasso, Sweelinck, Praetorius, Schein, Schütz, Meder

Oma ala profid - Austriast pärit instrumentaalansambel Musica Antiqua Salzburg ja Leedu vokaalgrupp Canto Fiorito esitavad vanamuusikat. Kontserdi eriline rõhk on Balti mere äärsetest Hansalinnadest pärit muusikal.

16. juuli kell 19 «Goyescas»

  • Esineb: Age Juurikas (klaver)
  • Kavas: Granados

Age Juurikas on jõuliselt sugestiivse esituslaadiga soolopianist ja kammermuusik, kes ühendab endas Euroopa ja Venemaa klaverimängu traditsioone. Klaaspärlimängu kontserdil esitab ta tuntud Hispaania romantismiaegse kunstniku Francisco Goya maalidest inspireeritud klaveriteos «Goyescas». Kuulajatele avab teose seoseid ja tagamaid kunstiteadlane Linnar Priimägi.

17. juuli kell 19 «Summa Summarum»

  • Esinevad: Baltic Neopolis Virtuosi (Poola)
  • Kavas: Górecki, Wiren, Pärt, Bruch

Tippsolistidest koosnev minikeelpilliorkester esitab nii Läänemere-piirkonna muusikat kui ka meie armastatud helilooja Arvo Pärdi teoseid.

17. juuli kell 17 Vilde ja Vine (Vallikraavi 4, Tartu) «Art. Live. Streaming»

Anna Litvinova maalinäituse avamine

Iga Klaaspärlimängu kontserdi ajal loob Anna Litvinova hetkeemotsioonist ja hetkemuusikast inspireeritud taiese, mis valmib otse muusikute ja pealtvaatajate silme all. Kõik maalid moodustavad Vilde ja Vines festivali lõpuks meeleoluka näituse, kus on talletatud iga kontsert eraldi.

Anna Litvinova on tundliku värvitajuga jõuline maalikunstnik, oma julgete pintslitõmmetega loob ta valgele lõuendile värvika ja põneva maailma, olgu selleks siis maastik või inimesed. Viimastel aastatel on Anna Litvinova erilisse huviorbiiti tõusnud Maroko, sealsed ajaloolised linnad koos oma eksootiliste turgude, mošeede ja muidugi inimestega.

Loe ka neid

Tagasi üles