Graafikatriennaalil toimub korüfeede laupäev

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klaus Lutz. Jakob von Gunten (R. Walseri järgi). 1976. Leporello, kuivnõel. Robert Walser-Stiftung (Bern) loal.
Klaus Lutz. Jakob von Gunten (R. Walseri järgi). 1976. Leporello, kuivnõel. Robert Walser-Stiftung (Bern) loal. Foto: Anu Vahtra

Laupäeval, 14. juulil kell 17.00 toimub Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) Tallinna XVII Graafikatriennaali peanäituse «Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus» raames Klaus Lutzi ja Robert Walseri loomingut tutvustav päev. Lutzi ja Walseri teostega saab tutvuda ka kuni 15. juulini EKKM-is avatud näitusel.

Klaus Lutz (1940–2009) on Šveitsis sündinud graafik, filmitegija ja performance’i-kunstnik. Tema joonistustes, vasegravüürides ja kuivnõela tehnikas teostatud töödes võib näha mitmeid mõjutusi Vassili Kandinskylt ja Paul Kleelt. Oma sümboolsete tähendustega graafilise süsteemi loomisel sai Lutz inspiratsiooni hiina hieroglüüfidest ja teistest ideograafilistest kirjadest. Tema pildikeele kujunemisele avaldasid väga olulist mõju ka Šveitsi kirjaniku Robert Walseri «mikroskriptid».

Robert Walserit (1878–1956) peetakse kirjandusliku modernismi üheks tipuks. Tema loomingut on kirjeldatud ka kui «lõputut kahanemist». Hilisel loomeperioodil kirjutas Walser oma lood imepisikeses käekirjas hariliku pliiatsiga kättejuhtuvatele paberitükkidele tihedalt kokku, välistades nii võimaluse hiljem tekstis midagi parandada. Nende tekstide üks eesmärke oli minna peitu, kaduda ka füüsiliselt ja materiaalselt, kaduda nähtavalt nähtamatuks. Kirjandusteadlased nägid pikka aega vaeva, et välja selgitada, mida Walser kirjutas. Õnneks said nad sellest jagu, tekstid anti välja ning Walseri uus kuulsus saabuski tänu neile «mikroskriptidele», mida saab näha ka EKKM-is.

Klaus Lutzi loomingust räägivad 14. juulil EKKM-is kunstiajaloolane Nela Bunjevac Zürichist ja filmitegija Frank Matter Baselist ning Robert Walserist Robert Walseri Keskuse juht Reto Sorg Bernist. Ettekannetele järgnevad kell 21.00 Klaus Lutzi 16 mm kunstnikufilmi «Titan» (2008) ja Frank Matteri dokumentaalfilmi «Minu saare ilu – filmides Klaus Lutzi» (1999) linastused Sõpruse kinos.

Nii EKKM-i üritus kui ka linastused Sõpruse kinos on tasuta.

Esinejatest

Nela Bunjevac (snd 1983) õppis kunstiajalugu Šveitsis Zürichi ülikoolis ja Itaalias Firenze ülikoolis. 2012. aastal oli ta Zürichis Museum Haus Konstruktivis toimunud Klaus Lutzi retrospektiivi «Universumis» kaaskuraator. Ta kirjutab Klaus Lutzist doktoritööd, millega kaasneb esimene põhjalik ülevaatekataloog tema loomingust.

Frank Matter (snd 1964) hakkas filme tegema 1992. aastal. Aasta hiljem kolis ta Brooklynisse, kus ta töötas režissööri, produtsendi ja kirjanikuna. Pärast Baselisse naasmist 2006. aastal asutas ta filmistuudio soap factory GmhH. Ta on Klaus Lutz Estate’i nõukogu juht.

Reto Sorg (snd 1960) õppis saksa kirjandust, ajalugu ja kunstiajalugu Bernis ja Berliinis. Tema peamised uurimisteemad on kirjanduslik modernsus, intermediaalsus, kirjanduse vahendamine, kaasaegne ja šveitsi kirjandus. Ta on õppejõud Lausanne’i ülikoolis ja juhib Robert Walseri Keskust Bernis.

Fotol: Klaus Lutz. Jakob von Gunten (R. Walseri järgi). 1976. Leporello, kuivnõel. Robert Walser-Stiftung (Bern) loal. Foto autor Anu Vahtra.

Lisaks

Tallinna Graafikatriennaal tähistab tänavu 50. tegutsemisaastat. Margit Säde kureeritud Tallinna XVII Graafikatriennaali peanäitus Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus on EKKM-is avatud 15. juulini. 

Juubeliprogrammi esimene näitus, Tallinna Graafikatriennaali ajalugu käsitlev väljapanek Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna Graafikatriennaali (kuraatorid Elnara Taidre, Eha Komissarov) on avatud Kumu kunstimuuseumis 26. augustini. Lisaks on Tallinna Linnagaleriis 5. augustini avatud eelmise triennaali grand prix' võitja Viktorija Rybakova isikunäitus Puudutus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles