Tartust kui Unesco kirjanduslinnast ajendatuna on tänavuse PÖFFi armastusfilmide festivali Tartuff keskmes kirjanduse teema.
Tartuff teeb kummarduse kirjanduslinnale Tartule
11. juuli 2018, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii astuvad juba kolm aastat maailma 28 kirjanduslinna hulka kuuluvas Tartus ekraani vahendusel publiku ette Astrid Lindgren ja Oscar Wilde. Viimast kujutab teatavasti ka Tartus asuv humoorikalt spekulatiivne skulptuur, millel maailmakuulus kirjanik ajab juttu Eduard Vildega.
Taani režissööri Pernille Fischer Christenseni film «Astrid Lindgreni rääkimata lugu» näitab armastuse ja soojusega noore Astridi kirjanikuks kujunemist, ilma et me teda kordagi kirjutamas näeks, nagu tavalises eluloofilmis tavaks. Näeme hoopis seda, kuidas noor naine võtab vastu otsuse trotsida 1920. aastate Rootsi ühiskondlikke reegleid ja järgida oma südant, pannes ennast väga raskesse olukorda. Läbielatu ajel sünnivad hiljem Pipid, Lotad ja Karlssonid, aga ka paljud teised iseseisvad suure südamega tegelased, kes katsumustest hoolimata on meie kõigi õnneks tulvil armastust ja hoolt nõrgemate vastu. Tartuffil leiab aset filmi Eesti esilinastus, aasta teisel poolel on seda oodata ka siinsetesse kinodesse.
Briti näitleja ja režissööri Rupert Everetti film «Õnnelik prints»keskendub aga Oscar Wilde´i elu viimastele aastatele, kui põlatud kirjanik pärast vanglakaristust tolmu kodumaa jalgadelt pühib ja välismaale pageb, heideldes juba murtud mehena oma mineviku varjudega. Wilde´i kehastab Everett ise ja mõjukas Briti päevaleht The Times on seda juba nimetanud Oscari-vääriliseks meistriteoseks.
Ekraniseeringuid esindavad Tartuffi kavas Karen Blixeni raamatul «Aafrika äärel» põhinev «Minu Aafrika» – maailma armastusfilmide klassikasse kuuluv Sydney Pollacki linateos, peaosades Meryl Streep ja Robert Redford –, aga ka Hollandi režissööri Rene Elleri film «Meie», mille aluseks on Elvis Peetersi samanimeline raamat. Provokatiivne linateos räägib teismelistest, kelle tüdimus igapäevaelu hallusest ja seksuaalne uudishimu kaotavad peagi õige ja vale piiri. Kirjandusliku algupära – Louis de Bernières´i raamatust pärit – on ka austraallase Kriv Stendersi filmi «Punane Koer: tõeline sõber» peategelane. Populaarse perefilmi järg jutustab sellest, kuidas Punasest Koerast sai Austraalia armastatuim koer.
PÖFFi armastusfilmide festival Tartuff leiab tänavu aset 13.–18. augustini, kui Tartu Raekoja plats muutub taas Eesti suurimaks vabaõhukinoks. Kuue päeva jooksul jõuab hiiglaslikule väliekraanile 11 armastusest kõnelevat filmi. Traditsiooniliselt näidatakse lisaks mängufilmidele Athena keskuses tõsielu- ja lastefilme ning osaleda saab arvukatel eriüritustel. Kõik seansid on vaatajatele tasuta.
Kogu programmi avalikustab Tartuff juuli lõpus.
Eelmisel aastal kogus festival 17 000 külastust ja populaarseim film tõi raeplatsile korraga üle 2600 vaataja.
Filmide kohta vaata lähemalt siit: http://2018.tartuff.ee/.