Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu avab uue püsinäituse 14. juulil muuseumimaratoniga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pärast pooleaastast renoveerimist avab okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu uue püsinäitusega oma uksed linnarahvale 15 tundi kestva muuseumimaratoniga. Laupäeval, 14. juulil on muuseum erandkorras avatud hommikul kella 9st kuni südaööni. Avamissündmusel on muuseumipiletid poole hinnaga ja kassas tervitavad külastajaid teiste hulgas kultuuriminister Indrek Saar, ajaloolane David Vseviov ja näitleja Anu Lamp.

Muuseum tähistas esimesel juulil viieteistkümnendat sünnipäeva ja seetõttu on uus püsinäitus esimesel päeval avatud 15 tundi. “Vabaduse teema puudutab kõiki ja meie jaoks on oluline, et võimalikult paljud saaksid muuseumi taasavamise tähistamisest osa,” ütles muuseumi tegevdirektor Merilin Piipuu. Avamispäeval on muuseumikassas mitmed loome- ja kultuuriinimesed, kes on panustanud uue näituse loomisesse või mõtisklenud vabaduse teema üle. 
 
“Vabamu uus püsiekspositsioon on ilus kingitus Eesti Vabariigi juubeliaastaks, sest see räägib muuseumi külastajatele loo vabaduse tähtsusest ning aitab mõista, kui oluline on vabadust hoida ja kaitsta,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar ja lisas: „Muuseumi arengusse vabatahtlikult panustanud inimesed ja kodanikeühendused on andnud olulise panuse Eesti ajaloo, väärtuste ja kultuuri tutvustamisele.“
 
Avatav näitus kannab pealkirja “Vabadusel ei ole piire” ja see on laenatud läti kirjanikult Nora Ikstenalt. Külastajatele on valminud Eero Epneri koostatud e-giid, mis muudab muuseumis käigu ajalooliseks rännakuks. E-giid on valminud koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga, helirežissöör Külli Tüli juhtimisel. Uus püsinäitus kujutab teekonda okupatsioonidest vabaduseni ja koosneb viiest osast. Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide inimvaenulikkust avatakse läbi eestimaalaste lugude, kelle „süüks“ võimude silmis oli enamasti iseendaks olemine. Teine osa näitusel räägib võõrvõimu eest põgenemisest ja toob esile väliseesti ajaloo. Kesksel kohal on 1944. aasta sügisel Rootsi põgenemiseks kasutatud paat ning esmakordselt avalikkusele eksponeeritud originaalkaadrid laev Triina teekonnast.
 
Nõukogude perioodile keskenduv näituse osa näitab, milliseid ideoloogilisi valikuid ja dilemmasid uus kord inimestes tekitas ning kuidas okupatsioonivõimudele vastu hakati. Edasi viib näitus iseseisvuse taastamise korrusele, mis räägib Eesti loo alates 1987. aasta fosforiidisõjast kuni Eesti Euroopa Liitu astumisega 2004. aastal. Näituse viimane osa puudutab vabadust tänasel päeval.
 
Näituse kuraatorid on Sander Jürisson (inimsusevastased kuriteod), Maarja Merivoo-Parro (eestlased vabas maailmas), Uku Lember (elu Nõukogude Eestis), Aro Velmet (iseseisvuse taastamise protsess) ning Daniel Vaarik ja Kaido Ole (vabadus). Ekspositsiooni on projekteerinud KOKO arhitektid ja teostanud Motor Agency.
 
Külastajatele avatud muuseumiosa laieneb 660 ruutmeetrilt 1120 ruutmeetri suurusele alale. Kasutusele võetakse ka see osa muuseumihoonest, kus varem asusid külalistele suletud muuseumikogude hoidlad ning töötajate bürooruumid. Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu on suurim kodanike algatusel loodud muuseum Eestis, mille ülesandeks on koguda, talletada, uurida ning tutvustada Eesti lähiajalugu.
 
 
Copy
Tagasi üles