A-ha tekitas ahaa-efekti, aga ohoo-efekt jäi tulemata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lisaks solist Morten Harketile, kitarrist Pål Waaktaar-Savoyle ja klahvpillimängija Magne Furuholmenile astus üles ka mitu külalisesinejat.
Lisaks solist Morten Harketile, kitarrist Pål Waaktaar-Savoyle ja klahvpillimängija Magne Furuholmenile astus üles ka mitu külalisesinejat. Foto: Gert Kiiler

A-ha kontsert möödunud neljapäeval pani Tartus rahvahulgad liikuma. Laululavale kogunenud ligi 7000-pealine publik oli kirev: näha võis emasid neiueas tütardega, hilises keskeas abielupaare ja samas vanuses rokkareid. Üritusel näis olevat naiste ülekaal. Lämbes suveõhtus tulid kontserti nautima pigem need, kes bändi noorusajast mäletavad. Praeguste teismeliste sõpruskondade esindatus jäi tagasihoidlikuks ja vanemaid kui kuuekümneseid hakkas samuti silma harva.

Kõigepealt sellest, mis võib ühe kontserdikülastajaga, kes ma kõnealusel juhul olin, 21. sajandil, mis peaks ju olema hästi funkstioneeriv nii nutiajastu kui ka kontserdikorralduse vallas, ikka veel juhtuda.

Tagasi üles