Iga kolmeteistkümnes eestimaalane külastab mõnd pärimusmuusikafestivali

Viljandi Pärimusmuusika festivali publik. Foto: Viljandi pärimusmuusika festival

Eestis toimub igal aastal erinevaid suvetuure, kontserte ja muusikafestivale, mis meelitavad kohale palju muusikasõpru. Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust ilmnes, et 2017. aastal külastas iga teine eestimaalane viimase 12 kuu jooksul mõnd kontserti. Kontserdikülastajatest iga neljas osales mõnel pärimusmuusikafestivalil ehk folgil.

Folgiüritusi külastavad peamiselt täistööajaga töötavad inimesed, kes moodustavad publikust üle poole. Keskmine folgikülastaja on 48-aastane. Naised külastavad pärimusmuusikafestivale rohkem kui mehed ning iga viies folgisõber on pensionär. Enim folgihuvilisi tuleb Tallinnast ja selle lähiümbrusest (39 protsenti folgikülastajate koguarvust). Suur hulk folgihuvilisi elab Ida-Virumaal (16 protsenti) ning Tartumaal (10 protsenti).

Pooled folgikülastajatest said ürituse kohta infot internetist, neist omakorda enamik sotsiaalmeediast. Ajalehtedest või ajakirjadest sai folgi kohta infot 14 protsenti ürituse külastajatest.

Eestis toimuvate pärimusmuusikafestivalidega on rahul või väga rahul 81 protsenti külastajatest. Rahulolematute osatähtsus on kaks protsenti. Kõige rohkem külastatakse Harjumaal ja Ida-Virumaal toimuvaid folgipidusid, kus osales vastavalt 36 protsenti ja 16 protsenti kõikidest folgikülastajatest.

Ligi 2/3 Eestis toimuvatest folgipidudest on tasulised. Kõige rohkem käiakse folgil pere ja sõpradega. Keskmiselt maksab pilet 30 euro ringis ning söögile-joogile kulub festivali alal umbes 12 eurot. Seega kulutab leibkond festivaliala umbes 50 eurot. Festivalialalt väljapool kulus ühel leibkonnal keskmiselt 14 eurot, millest pool kulub transpordile.

Kui kõik kulutused kokku liita, toimuvad kõige taskukohasemad folgipeod Lääne-Eestis, kus kulub 30 eurot leibkonna kohta. Kõige kallimad folgiüritused toimuvad aga Lõuna-Eestis, kus kulutatakse umbes 56 eurot.

Statistikaameti korraldab kultuuris osalemise uuringut 2017. aastast ning see on üle kahe aasta korduv isiku-uuring. Varasemalt on kultuuritarbimist uuritud, kuid eraldi uuringut selle jaoks polnud. 2017. aastal hõlmas uuring üle 7000 inimese. Valim on isikupõhine. Valim võetakse isikupõhilisest rahvastiku andmebaasist vähemalt 14-aastaste hulgast. Uuringu avaliku huvi peamine esindaja on kultuuriministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.