Ivo Felt: on nuttu ja naeru ja kõike, mis sinna vahele mahub

Elu nagu filmis, võib võtta kokku suurfilmi «Tõde ja õigus» 75-päevase võtteperioodi. Pisarateni naeru ja nuttu, palju armastusega tehtud ränkrasket tööd ning meenutamisväärseid hetki.

Nagu ikka, ei saa filmi ja raamatu vahele tõmmata võrdusmärki, sest ilmsesti läheks 500 lehekülje filmile jäädvustamiseks vaja rohkem, kui kaks ja pool tundi seda võimaldab. Filmi täpne pikkus selgub montaažilaua taga, kuid see on vähemalt 150 minutit. Ilmselgelt ei mahu filmi nii palju kihistusi, kui on raamatus, märgib produtsent Ivo Felt, kuid nad teevad filmi mõttega, et sellega suudaks end seostada ka inimene, kes ei tea Tammsaarest midagi, veel vähem «Tõest ja õigusest».

Ja kuigi teose tegevusaeg on 150 aastat tagasi, on teemad tänapäevased. Näiteks, kuidas eestlane end parema elu nimel esimesel võimalusel surnuks töötab. «Kraavide asemel kaevandame bitcoin’e, metsa võtame harvesteriga ja kõrtsi asemel lajatame internetis, kuid kas sellel tegevusel üldse ka mingi sügavam mõte on või mis maitsega oodatud viljad võiksid olla, jääb tänapäeval sama segaseks, kui ta oli sel Tammsaare kirjeldatud ajal. Aeg läheb, midagi ei muutu...» on filmi tegijad öelnud.