«Rahvusteater ei tohi olla rahvusmuuseum!»

Mário Radačovský ballett «Black and White».

FOTO: Ctibor Bachraty

Ülejärgmisel nädalal astub Birgitta festivalil kahel õhtul üles Tšehhi Brno Rahvusteatri balletitrupp, mille kunstiliseks juhiks on slovakk Mário Radačovský. Kohtusime tema kodumaal väikses kuurortlinnas Piešťanys, et vestelda kunstiliseks juhiks ja koreograafiks olemisest, ellujäämisest ning Pirita kloostris peagi etenduva balleti «Black and White» taustaloost.

Teil on seljataga värvikas balletisolisti karjäär. Olete tantsinud Slovakkia Rahvuslikus Teatris Bratislavas, Madalmaade Tantsuteatris Haagis ja Les Grands Ballets Canadiens de Montrealis. 2006. aastal sai teist balleti kunstiline juht Slovakkia Rahvuslikus Teatris, 2010. aastal Bratislava Balletis ja alates 2013. aastast olete Brno Rahvusteatri balletijuht. Kuidas saada tantsijast kunstiliseks juhiks?

Alustuseks peab olema õnne, et tekiks üldse võimalus mõnda truppi juhtida, kuigi see ei tähenda veel, et sellest tingimata midagi head välja tuleb. (Naerab.) On raamatuid, mis õpetavad saama koreograafiks või pedagoogiks, aga kunstilise juhi ametiks valmistumise kohta pole mingit kirjandust. Sellest tundsin puudust. Kunstilise juhi rollis on nii palju aspekte lisaks lihtsalt ülemuseks olemisele: tuleb orienteeruda psühholoogias, olla empaatiline, tunda majandust, peavad olema selged visioonid ja julgus ning võime otsuseid vastu võtta. See on vist kõige hullem, kui kunstiline juht ei suuda otsustada. Parem juba võtta vastu n-ö vale otsus kui otsustamata jätta.

Ma olen väga õnnelik, et Bratislava Rahvusliku Teatri direktor mulle 12 aastat tagasi kunstilise juhi kohta pakkus. See oli tema poolt suur risk. Olin olnud küll hea tantsija, aga juhina oleksin võinud olla kohutav. Õnneks sain hakkama.

Loe kõiki artikleid

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS

Loe ka neid

Tagasi üles