Vaba Akadeemia loeng: Ivo Volt räägib Herculaneumi papüürustest

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Neljapäeval, 16. augustil toimub Tartus Vaba akadeemia loeng, kus filoloog Ivo Volt räägib Herculaneumi papüürusest. Postimees teeb loengust otseülekande.

Klassikaline filoloog Ivo Volt annab avalikus ettekandes ülevaate sellest, mismoodi on vanakreeka- ja ladinakeelne kirjandus antiikajast meieni jõudnud ning ikka veel jõuab.

Esmalt vaadeldakse olulisemaid kultuurilisi ja tehnoloogilisi muudatusi ning «pudelikaelu», mis on mõjutanud antiiktekstide edasikandumist käsikirjalises ümberkirjutustraditsioonis: siia alla kuuluvad kirjutusmaterjali muutumine, huvide teisenemine, kompilatsioonide ja kokkuvõtete vohamine, kaanonite tekkimine, ideoloogilised vastandused jm.

Seejärel keskendutakse teistele viisidele, kuidas antiiktekstid meieni on jõudnud: siin on vaatluse all eelkõige papüürused ja nende eripärad, kaasa arvatud nende säilimise eri viisid ning võimalused seni kättesaamatute, söestunud papüüruserullide virtuaalseks lahtirullimiseks ja dešifreerimiseks kompuutertomograafia abil.

SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba akadeemia on selle aasta algul asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga.

Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles