GALERII: Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu tähistas piduliku vastuvõtuga oma esimest avamiskuud

Foto: Raul Mee

Eile, 14. augustil tähistas okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu koos külalistega oma esimest avamiskuud. Üritusel osalesid paljud tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased, teiste hulgas Taavet Hinrikus, Taavi Kotka, Lavly Perling ja Ardo Hansson. Avasõnad ütles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, külalisi tervitasid kõnedega sihtasutuse rajaja Olga Kistler-Ritso tütar ja muuseumi nõukogu juht Sylvia Kistler Thompson ning Vabamu tegevdirektor Merilin Piipuu. Vaata galeriid SIIT.

Täpselt kuu aega tagasi avatud uus püsinäitus kannab nime „Vabadusel ei ole piire“ ja kujutab Eesti inimeste lugude teekonda okupatsioonidest vabaduseni. Esimese kuu jooksul on näitust külastanud 5000 inimest. Muuseumi tegevdirektori Merilin Piipuu sõnul kõneleb muuseum lootusest, mida ka kõige suurem kurjus ja hirm ei suuda hingest kustutada. „Nii nagu president Lennart Meri ütles muuseumi avamisel 2003. aastal, meist igaühe vastutus on vabaduse hoidmine. Meie muuseumi eesmärk on harida tänaseid ja tulevasi põlvkondi, et me teadvustaksime seda vastutust ja kohustust,“ rääkis Piipuu.

President Kersti Kaljulaid lausus oma kõnes: „Demokraatlikud vabadused, mis muidu tundusid instinktiivselt arusaadavad, on tänases maailmas tihti taas ka küsimärgi all. Ka kohtades, kus me oleme alati arvanud, et neid küsimusi ei hakata mitte kunagi küsima. See on hiiliv protsess, millele tuleb kogu aeg, iga päev vastu seista. Seepärast ongi hea, et meil on Vabamu, kus me saame käia ja mõtiskleda selle üle, mida tähendab olla vaba.“

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu on suurim kodaniku algatusel loodud muuseum Eestis. 1998. aastal asutati USA-s Washingtoni osariigis Kistler-Ritso Foundation eesmärgiga koguda dokumente ja mälestusi Eesti lähiajaloost. Samaaegselt loodi Eestis Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, mille ülesanne oli rajada Tallinnasse Eesti lähiajalugu kajastav muuseum. Muuseum avas oma uksed 2003. aastal, uue püsinäituse sisu loomise ja arendustöödega alustati 2015. aasta suvel. Arendustööde ajendiks oli soov kasutada muuseumi ruume efektiivsemalt, kaasajastada 15. aasta vanust püsinäitust ning mõtestada viisi, kuidas rääkida Eesti lähiajaloost ja kõnetada külastajat.

Ümberehitustöödega alustati käesoleva aasta jaanuaris ja uuenenud muuseum taasavas oma uksed kuu aega tagasi. Külastajatele avatud pind laienes 660 ruutmeetrilt 1120 ruutmeetri suurusele alale. Kasutusele võeti ka see osa muuseumihoonest, kus varem asusid külalistele suletud muuseumikogude hoidlad ning töötajate bürooruumid. Lisaks inimsusevastastele kuritegudele kõneleb uus püsinäitus põhjalikumalt elust Nõukogude Eestis ja väliseestlaste saatusest, aga ka iseseisvuse taastamisest ja vabaduse väärtustamisest. Uus näitus koosneb viiest teemaruumist: “Ebainimlikkus” (kuraator Sander Jürisson), “Eksiilis” (kuraator Maarja Merivoo-Parro), “Nõukogude Eesti” (kuraator Uku Lember), “Taastamine” (kuraator Aro Velmet), “Vabadus” (kuraatorid Daniel Vaarik ja Kaido Ole). Ekspositsiooni on projekteerinud KOKO arhitektid ja teostanud Motor Agency. Ehitustööd tegi Silindia Ehitus OÜ.