Alati Eesti eest väljas

Paavo Järvi Foto: Andrus Peegel

Iga kord, kui sa uksest välja lähed, pead sa olema eestlane. See vanaema öeldu on Paavo Järvi (55) elu juhtinud.

Nagu ka dirigendist isa Neeme Järvi õpetus oma kontserdikava koostamisel: alati tuleb esitada mõni eesti helilooja teos, sest sa oled eestlane ning pead tutvustama Eestit ja tema muusikat. «See on minu missioon,» tunnistab Paavo Järvi.

Et kõikjal maailmas hinnatud dirigent mõtleb öeldut tõsiselt, kinnitab suurepäraselt Eesti Festivaliorkester. 2011. aastal kokku tulnud orkester on Paavo Järvi idee ja algatus ning oleks üsnagi loogiline, kui orkestri nimest leiaks ka dirigendi oma. Sest olgem ausad, Paavo Järvi nimi on maailmas väga kuum; tema nimega müüakse välja ka kõige kuulsamad ja suuremad saalid; andunud austaja(nna)d liiguvad dirigendi järel ühest linnast teise; ning pole orkestrit, kes ei sooviks teda enda ees näha.

Aga Paavo Järvi soov pole Järvide nime veel kuulsamaks teha. «Kui ilmub arvustus, siis ma tahan, et pealkirjas oleks Estonia,» tunnistab dirigent. Ja see oli ka põhjuseks, miks nimest Pärnu Festivaliorkester loobuti. «Sellise nimega pole mõtet Jaapanisse minna. Mul on vaja Eestit tutvustada, me ajame ju Eesti asja, seega peab olema orkestri nimes Eesti. Ma vabandan sellise liigse patriotismi pärast, aga mind on nii kasvatatud. Minu vanaema ütles alati, et sa oled eestlane ja sa pead olema Eestile kasulik.»

Meediat ei huvita muusika, vaid lood, seda teab Paavo Järvi suurepäraselt. Ja just Eesti lugu tahab ta oma orkestriga rääkida, näidata, et Eesti on oluline koht maailma kultuurikaardil.

13. augustil Londonis Royal Albert Hallis mainekal BBC Promsi festivalil ja 15. augustil Hamburgi imelises Elbphilharmonies antud kontsertidega Paavo Järvi suutiski seda teha. Esiteks ilmusid suurtes ja olulistes ajalehtedes arvustused, kus pealkirjas oli Estonia/Estland. Veelgi olulisem: kõik kriitikud kiitsid Eesti Festivaliorkestrit.

«Tähtis pole ühest triumfist teise minek, vaid enda kehtestamine,» lausub Paavo Järvi. «Siiani olime ühe väikese linna festivaliorkester, aga nüüd oleme end kehtestanud kui üks tähtis ja väga hea orkester. Meile öeldi anytime! nii Hamburgis kui ka Londonis, ja nõnda ei öelda igaühele. Ma tean seda, olen käinud eri orkestritega igal pool, sageli öeldakse: mõtleme, arutame jne. Aga meile öeldi: tulge!

Festivaliorkestri, kus mängivad Eesti parimad ja maailma parimate orkestrite interpreedid, üks eesmärke on Eesti muusikute inspireerimine. Viimast peab Paavo Järvi ülimalt tähtsaks. «Sa ei saa niisama harjutada, arvates, et niikuinii midagi paremat ei tule kui kohalik orkester. Inspiratsioon, mis nad suvel saavad, on see, mis neid tegelikult tööle paneb.»

Nüüdseks on Pärnu Muusikafestivalil (ja nüüd ka välisturneedel) koos mängiva orkestri maine nii kõva, et suurtes orkestrites solistidena töötavad muusikud on nõus loobuma mitu korda tasuvamatest projektidest.

«Olen juhatanud paljusid orkestreid, sageli olen tundnud puudust hingest. Mis teil, meil on, on fantastiline hing,» ütles Paavo Järvi orkestrile peetud tänukõnes.

Eesti Festivaliorkestrit ei nimeta ta aga professionaalide orkestriks, vaid professionaalidest koosnevaks entusiastide orkestriks. «Minu jaoks on see parim. Me ei ole tavaline orkester. See on armastuse festival, see on muusika ja armastuse orgia.»

See kirglik orgia on nii nõiduslik, et kui korra Eesti Festivaliorkestri ja Paavo Järvi võrku sattuda, siis enam sealt välja ei pääse. Jumal tänatud, et see dirigendi silmis põlev kelmikas tuluke on armastus Eesti vastu – oma karisma ja dirigendioskustega müüks ta maha isegi vanakuradi vanaema.

Võimas! Mina olen võrku püütud. Eesti eest!