Karikaturist, kelle päästis must huumor

Joaquin Phoenix John Callahani ja Jonah Hill Donniena. Foto: Kaader filmist

Gus Van Santi biograafiline draama «Ära muretse, ta ei jõua jalgsi kaugele» viib meid USAsse Portlandi. Viimane on Cannes’i peapreemiaga pärjatud režissööri edukaimate filmide toimumispaik ning ühtlasi asub seal juba tükk aega tema kodu. Ka selle filmi keskne tegelane, John Callahan (1951–2010) veetis enamiku elust Portlandis. Võib vast öelda, et mõneti kannab «Ära muretse…» Gus Van Santi tagasi koju.

John Callahaniga (Joaquin Phoenix) filmilinal kohtudes adume hetkega mehe alkoholisõltuvuse fataalsust. Saatuslikul ööl kulgeb alkoholist üles köetud Callahan parema peopaiga otsingule, satub aga raskesse liiklusõnnetusse. Diagnoos tekitab ahastust – halvatus määrab mehe ratastooli. Mis jääb, on alkohol. Ehk joonistub meelemürgi halvav mõju kõige ilmekamalt välja just abitus seisundis inimesel. Stseenid, kus muserdatud Callahan ükskõikse, jõhkralt tundetu sotsiaaltöötaja (Tony Greenhand) hoolduse all vireleb ja pudelit nõuab, ilmestavad probleemi sügavust.

Liitumine anonüümsete alkohoolikutega toob mehe ellu pöörde. Koosolekul kohtub Callahan Donniega (Jonah Hill). Karismaatilisest, kuldehetesse kiindunud noormehest saab Callahani tugiisik. Ehkki Donnie nagu teisedki anonüümsed alkohoolikud on enamat kui vaid värvikad kohatäitjad ühe mehe eneseleidmise teekonnal.