Klassikaraadio pakub Tõnu Kaljuste sünnipäevanädalal eriprogrammi

Tõnu Kaljuste. Foto: Raigo Pajula

Klassikaraadio tähistab Tõnu Kaljuste 65. sünnipäeva eriprogrammiga dirigendi salvestustest läbi kolme aastakümne. 27. augustist 2. septembrini kõlavad eetris erilised hetked kontserdisaalidest ja tähendusrikkad albumid – kokku 20 tundi maestro Kaljuste dirigeeritud muusikat. Suurel osal helisalvestustest kõlab Arvo Pärdi muusika.

Kollektiivide ja festivalide ellukutsujana on Kaljuste olnud Eesti muusikaelu üks katalüseerijaid ja visionääre. Salvestusi peab Tõnu Kaljuste oma loomingulises tegevuses väga oluliseks. Tema dirigeeritud heliplaadid on ilmunud koostöös mainekate plaadifirmadega ECM Records, Virgin Classic, BIS jt. Rahvusvahelisele areenile ja maailma koorimuusika lavadele viis Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestri 1993. aastal ECM Records väljaandes ilmunud Arvo Pärdi «Te Deum». Muusikamaailma ihaldatuima auhinna Grammy pälvis Kaljuste 2014. aastal albumi «Adam’s Lament» eest. Kaljuste pidunädala raames saab neid plaate taas Klassikaraadiost kuulata.

Klassikaraadio on salvestanud enamiku Tõnu Kaljuste dirigeeritud kontsertidest ning vahendanud neist valiku omakorda rahvusvahelisele areenile, Euroraadio sarjadesse. Pidunädala programmis on kavas ka arhiivisalvestused 1990ndatel toimunud kontsertidest, millel oli EBU vahendusel miljoneid raadiokuulajaid üle maailma.

Kaljuste pidunädala Klassikaraadios lõpetab 2. septembri õhtul otseülekanne Tallinna Jaani kirikust Pärdi Päevade avakontserdilt.

Kaljuste pidunädala kava:

Esmaspäeval, 27. augustil

Kell 11.05 

Album. Tõnu Kõrvits – "Mirror" (ECM 2016)

Tõnu Kõrvitsa autoriplaat sündis koostöös dirigent Tõnu Kaljustega, helilooja on stuudios ning jagab mõtteid koostööst ja sõprusest Kaljustega.

Plaadil esinevad tšellosolist Anja Lechner, laulja Kadri Voorand, Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel. 

Kaasa teeb Tõnu Kõrvits kandlel. 

Albumi "Mirror" andis 2016. aastal välja Manfred Eicheri plaadifirma ECM.

Saate autor on Liina Vainumetsa.

Kell 19.05 

Ooperiõhtu. Dominy Clementsi muusikaline draama "Valgustatud pimedusejünger" Naissarelt pärit optikust Bernhard Schmidtist.

Bernhard Schmidt on Struve ja Öpiku kõrval üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eestiga seotud astronoome. 

Tema suurimaks leiutiseks on suure valgusjõuga koomavaba peegelteleskoop, millega saab teha fotosid suurtest kosmilistest aladest. Pärast Schmidti surma arendati sellest 1948. aastal välja veelgi võimsam teleskoop "Big Schmidt", mida kasutati suure taevakaardi, nn Palomari atlase valmistamiseks. 

Bernhard Schmidtist on Jaan Kross kirjutanud romaani "Vastutuulelaev", mis on ka Clementsi ooperi libreto aluseks.

Bernhard Schmidti kutsusid Naissaare elanikud Läätse-Schmidtiks. Enda lihvitud läätsedest konstrueeris ta juba noorukina fotoaparaadi, millega pildistas Naissaare elanikke ja väikesaare elu-olu. 

Esimese maailmasõja algul 1914. aastal pidid kõik elanikud Naissaarelt lahkuma ja sinna ehitati sõjalised kaitserajatised. Schmidtide perekonna uueks kodumaaks sai Saksamaa.

Naissaarel alguse saanud Nargenfestivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste otsis mitu aastat heliloojat, kes Schmidtist ooperi kirjutaks. 

Eesti heliloojad ideest tuld ei võtnud ja nii pöördus ta hollandi helilooja Dominy Clementsi poole. 

Kaljustet inspireeris Clementsi poolt ellukutsutud flöödiorkestri kõlapilt– flöödihelid saadaksid peategelast kui taevatähed. 

"Mul polnud Dominyle pakkuda ei libretot ega muusikat, ainult hägune idee," meenutab Tõnu Kaljuste. Ta saatis heliloojale Schmidti uurija Walter Stephani koordinaadid Hamburgis, et juhul kui tal huvi peaks tekkima, siis saab ta Hamburgi ülikooli Bergendorfi observatooriumist materjale paluda. 

Kaljuste üllatus oli suur, kui juba kahe kuu pärast saadeti talle teade, et ooperi libreto on valmis ja helilooja kirjutab juba muusikat. 

Lavastajaks palus Kaljuste Giuseppe Frigeni, kes tuli 2012. aastal Naissaarele, et peategelase sünnisaarega tutvuda. 

Tõeliselt rahvusvahelises projektis laulavad peaosalisi eestlased – Endrik Üksvärav ja Maria Valdmaa, kes juhuse tahtel õppisid toona Haagi Kuninglikus Konservatooriumis, kus õpetab ka ooperi helilooja Dominy Clements.

Muusikajuht Tõnu Kaljuste, NargenOpera koor, koormeister Sander Tamm, flöödioktett BlowUp!, osades Endrik Üksvärav, Maria Valdmaa, Kädy Plaas jt. 

Salvestatud 1. augustil 2013 Noblessneri valukojas.

Stuudios on Anne Prommik.

Kell 21 

Eesti Klassikaplaat. Arvo Pärt – "Te Deum"

Dirigeerib Tõnu Kaljuste

Arvo Pärdi "Te Deum" (ECM, 1993) kujutab endast haruldast pärli Arvo Pärdi diskograafias. 

Esimene eesti muusikutega salvestatud Pärdi plaat juhtis nädalaid Ameerika klassikaedetabelit.

Arvo Pärdi albumi "Te Deum" ilmumine ECM plaadimärgi all tähistas pärast enam kui tosin aastat väldanud vaheaega taas alanud koostööd eesti muusikutega. 

Hetke, mil esitajana võideti Arvo Pärdi usaldus, peab Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia kammerkoori senises loos kõige pöördelisemaks. 

Albumi "Te Deum" (1993) salvestamisega kaasnes koori taseme hüppeline tõus ja saavutati tõeline tunnustus ka väljaspool Eestit.

Just selle plaadiga sai Kaljuste hinnangul tegeliku alguse viljakas koostöö plaadifirmaga ECM, ehkki aasta varem oli sama märgi all ilmunud Veljo Tormise vokaalmuusikaga "Forgotten Peoples", mille produtsent oli Paul Hillier.

Laulab Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mängib Tallinna Kammerorkester ja dirigeerib Tõnu Kaljuste.

Stuudios on Anne Prommik.

Teisipäeval, 28. augustil

Kell 11.05 

Album. Heino Eller – "Neeniad"

Üks kaunimaid plaate Heino Elleri loominguga on 1999. aastal ECMi plaadimärgi all ilmunud "Neeniad", kus Elleri keelpillimuusikat esitavad Tallinna Kammerorkester ja dirigent Tõnu Kaljuste.

"Mulle on inimhääl muusika põhi ja kõla tekitamisel läbi inimese on kogu kõlatunnetus väga oluline. Elleri enda postulaadid olid ikka loomulikkus, loomupärasus, looduselähedus. Ma ei mõtle looduseläheduse all seda, et peaksime merd või männimetsa külastama, enne kui tema muusikat hakkame kuulama, aga kõla loomulikkus looduseläheduse mõttes oli talle mitmeti väga oluline. Seda ma tajusin, kui plaadistasin Elleri keelpillilugusid (ECMi plaadil "Neeniad") Tallinna Kammerorkestriga, ja sellele viitavad ka repliigid Heljo Sepalt, kes on olnud hästi lähedalt tema interpretatsiooniga seotud. Eller just püüab näidata, et see faktuur, mis ta on loonud, ei vaja niivõrd palju juurde ekstreemset, kuivõrd ainult selle harmoonilise maailma täpset ja loomupärast käsitlust." 

(Tõnu Kaljuste)

Plaati tutvustab Nele-Eva Steinfeld.

Kell 13.05 

Suveduuri külaline on Tõnu Kaljuste.

Sünnipäevalast intervjueerib Kersti Inno.

Kell 19.05 

Eesti Klassikaplaat. Tõnu Kaljuste ja Kammerkoor Ellerhein – "Veljo Tormis"

Kammerkoor Ellerhein laulab dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel helilooja Veljo Tormise koorimuusikat. 

Vinüülplaat on ilmunud 1981. aastal firmalt Melodija.

Plaadile on salvestatud Veljo Tormise tsüklid "13 eesti lüürilist rahvalaulu" 1972. aastast ning "2 eesti runolaulu", mis komponeeritud aastail 1973-74 ning mille sõnad on rahvalauludest põiminud Jaan Kaplinski. 

Helilooja sõnul vahendavad mõlemad tsüklid eesti regivärsilisi rahvalaule – vanemat osa meie rahva laululoomingust, mille juured ulatuvad aastatuhandete taha läänemeresoome ühiskultuuri. 

"Teoste kirjutamisel järgisin runolaulu struktuuri ja laulmisviise, nagu ees- ja järellaulu pidev vaheldumine, värsirea kordus, skansioon jms. Igatahes pole mul olnud eesmärki rahvalaulust midagi paremat teha, pigem oli soov tema enda olemust tabada," on öelnud Veljo Tormis.

Kammerkoor Ellerhein sündis samanimelise lastekoori endiste lauljate soovist koos edasi laulda. 

Koor alustas 1966. aastal ja tegutses esimesed 7 aastat Heino Kaljuste juhatusel. 

Oluliseks etapiks olid esinemised koorifestivalil "Tallinn 1975" ja üleliidulisel taidlusfestivalil (1977).

Kammerkoor Ellerhein salvestas Veljo Tormise teosed aastatel 1976 ja 1978.

Klassikaplaati tutvustab Johanna Mängel.

Kell 20 

Kontserdisaalis. Maailma parim Eesti. Dirigeerib Tõnu Kaljuste

Esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester 

Kavas maailma parim Eesti muusika:

Cyrillus Kreek (1889–1962) – "Maga, maga, Matsikene" segakoorile (1922), tekst: rahvaluule

Tõnu Kõrvits (*1969) – "Kreegi vihik" (2007), tekst: eesti vaimulikud rahvaviisid:

Veljo Tormis (1930–2017) – "Jaanilaulud" tsüklist "Eesti kalendrilaulud" segakoorile ja orkestrile: (1967/2009): VII Jaanilaul (tekst: rahvaluule)

Erkki-Sven Tüür (*1959) – "Psalmoodia" segakoorile ja orkestrile (1993/2012): III osa, tekst: Psalm 150

Pärt Uusberg (*1986) – "Muusika" segakoorile (2008), tekst: Juhan Liiv

Eduard Tubin (1905–1982) – "Igatsus" segakoorile (1930/1932), tekst: Ernst Enno

Raimo Kangro (1949–2001) – "Vesised kaanonid" segakoorile op. 32a (1985), tekst: Leelo Tungal

Jaan Rääts (*1932) – "Intrata" kammerorkestrile op. 102 (1997)

Arvo Pärt (*1935) – "Silouan's Song" ("My soul yearns after the Lord…") keelpilliorkestrile (1991)

Lepo Sumera (1950–2000) – Concerto per voci e strumenti / Kontsert häältele ja instrumentidele (1997), tekst: Doris Kareva.

Kontsert on salvestatud Estonia kontserdisaalis 22. veebruaril 2018.

Helirežissöör on Ats Treimaa, toimetaja Marge-Ly Rookäär.

Kolmapäeval, 29. augustil

Kell 11.05 

Album: Arvo Pärt – "Aadama itk"

2014. aastal pälvis dirigent Tõnu Kaljuste Arvo Pärdi teose "Aadama itk" salvestuse eest parima kooriesituse Grammy.

Plaadifirma ECM märgi all ilmunud plaadi "Adam's Lament" ehk "Aadama itk" nimilugu on koorile ja keelpilliorkestrile loodud teos, mille aluseks on Athose munga püha Siluani (1866–1938) kirikuslaavikeelne tekst, kus ta kirjeldab Aadama valu kaotatud paradiisi pärast. 

"Aadama itk" valmis 2010. aasta Euroopa kultuuripealinna Istanbuli ja 2011. aasta kultuuripealinna Tallinna ühise tellimustööna, esmaettekanne toimus 2010. suvel Istanbulis. 

Salvestatud on plaat Tallinnas Niguliste kirikus ning esitajateks olid Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Sinfonietta Riga, Tallinna Kammerorkester, Läti Raadio koor ja Vox Clamantis.

Stuudios on Anne Prommik.

Kell 20 

Kontserdisaalis. Dirigeerib Tõnu Kaljuste. Kontsert Euroopasse 1997

Kuulame salvestist kontserdist, mille vahendasime Estonia kontserdisaalist Euroraadio kuulajatele Euroraadio kontserdisarjas "Missa" 5. mail 1997. 

Esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel.

Arvo Pärt – "Litaania" (solistid Mati Turi, Malena Ernman ja Tiit Kogerman)

Erkki-Sven Tüür – "Crystallisatio" 3-le flöödile, kellamängule, keelpillidele ja live-elektroonikale

Erkki-Sven Tüür – "Requiem in memoriam Peeter Lilje" sopranile, tenorile, segakoorile, trianglile, klaverile ja keelpillidele (solistid Kaia Urb, Tiit Kogerman ja Anne Tüür)

Kontserdi salvestas režissöör Maido Maadik.

Stuudios on toimetaja Kersti Inno.

Neljapäeval 30. augustil

Kell 11.05 

Album. Arvo Pärt – "Orient & Occident" (ECM 2002)

Rootsi Raadio koor ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel esitavad Arvo Pärdi loomingut:

"Pilgrim's Song"

"Orient & Occident"

"Como cierva sedianta" (solist Helena Olsson)

Albumi nimiteos "Orient & Occident" on loodud "Berliner Festspiele" tellimusel 2000. aasta festivaliks. 

Esiettekanne Eestis leidis aset 7. aprillil 2001 Tallinna Kammerorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.

Instrumentaalteos "Orient & Occident" põhineb Credo tekstil – kompositsiooni aluseks on olnud kirikuslaavikeelne usutunnistus. 

Ühtlasi on see üks väheseid religioosseid tekste, mis ida ja lääne kirikus kattuvad. 

Teose aluseks olev muusikaline idee – ühehäälne meloodia, mis kord kõlab esitatuna orkestri unisoonis, kord on peidetud akordilisse struktuuri – kõlab idapärasena, kuid on kirjutatud lääne muusikateooriasse kuuluvas harmoonilises minooris. 

Teoses põimuvad justkui kaks maailma – ida ja lääs.

Stuudios on Kersti Inno.

Kell 19.05 

Kontserdisaalis. Dirigeerib Tõnu Kaljuste. Kontsert Euroopasse 1993

Helijälg vaba Eesti esimesest kontserdist Euroraadio hiigelauditooriumile. Kontserdi peateos oli Arvo Pärdi "Te Deum"

Oktoobris 1993 toimus otseülekanne Eestist Euroopa raadiojaamade kontserdisarja – esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester, dirigeeris Tõnu Kaljuste. 

Sestpeale on Eesti osavõtt EBU raadio-organisatsiooni muusikaprojekti Euroraadio sarjadest olnud regulaarne ja iga-aastane.

Klassikaraadio on salvestanud enamiku Tõnu Kaljuste dirigeeritud kontsertidest ning vahendanud neist paarkümmend kontserdisalvestust rahvusvahelisele areenile.

18. oktoobril 1993 oli Euroraadio kontserdi kavas Cyrillus Kreegi Taaveti laulud ning "Õnnis on inimene", Einojuhani Rautavaara "Canticum Marise Virginis", Veljo Tormise "Sügismaastikud" ning Arvo Pärdi "Te Deum".

Kontserdi vahendas 21 raadiojaama, nende hulgas kõik kolm Šveitsi raadiot, kaks jaama Belgiast, viis raadiot Saksamaalt, Soome, Rootsi, Taani, Prantsusmaa, Horvaatia, Ungari, Poola, Sloveenia, Itaalia, Portugal, Hispaania

Kontserdi salvestas Maido Maadik, toimetajad olid Tiia Teder ja Kaja Irjas. 

Projektijuht Paul Himma.

Reedel 31. augustil

Kell 11.05 

Eesti Klassikaplaat. Eesti Filharmoonia Kammerkoor – Monteverdi, Mozart, Kreek, Kokkonen

Melodija 1987. aasta vinüülplaadil laulab Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel. 

Kaastegev on Leedu Kammerorkester.

Eesti Filharmoonia Kammerkoori albumil kõlavad Claudio Monteverdi "Magnificat", Wolfgang Amadeus Mozarti "Sancta Maria" KV 273 ja "Ave verum" KV 618, Cyrillus Kreegi Taaveti laulud nr 104, 121 ja 141 ning "Õnnis on inimene" ja Joonas Kokkoneni "Laudatio Domini".

Solistid on sopranid Vilve Hepner ja Kaia Ivanov, alt Marje Tralla ning tenorid Toivo Kivi ja Tiit Kogerman. Orelit mängib Aarne Talvik.

Monteverdi väikeses kuuehäälses "Magnificatis" seguneb vana kooripolüfoonia uue emotsionaalse ja tekstikeskse stiili, barokse virtuooslikkuse ja kõlaefektsusega. 

Mozarti 1977. aasta septembris loodud graduaali "Sancta Maria" mõistavad biograafid kui helilooja väga isiklikku pöördumist enne järgmisel päeval alustatud pikka reisi Augsburgi, Mannheimi ja Pariisi. 

Plaadil olevad Kreegi neli laulu orkestriseades on pärit 1943. aastal kirjutatud tsüklist "Musica sacra". 

Soome 20. sajandi helilooja Joonas Kokkoneni 1966. aastal psalmitekstidele loodud "Laudatio Domini" on sisuliseks jätkuks helilooja kolm aastat varem valminud teosele "Missa a cappella".

Plaat on salvestatud Niguliste ja Oleviste kirikutes. Albumi esiküljel on Eduard Viiralti 1948. aasta ofort "Naine madonnakujuga".

Plaati tutvustab Johanna Mängel.

Kell 19.05 

Kontserdisaalis. Rudolf Tobias – "Joonas"

Dirigent Tõnu Kaljuste eestvedamisel ja juhatusel toimus Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonas" eestikeelse versiooni ja originaalorkestratsiooni esiettekanne Eestis.

Esitavad Arete Teemets, Helen Lepalaan, Mati Turi, Taavi Tampuu, Raiko Raalik, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Collegium Musicale, Voces Musicales, Chorus mysticus: Maria Listra, Kadri Tegelmann, Endrik Üksvärav, Tamar Nugis, tütarlastekoor Ellerhein ja Tallinna Kammerorkester. 

Orelil Kadri Toomoja. Koormeister on Mai Simson.

Tõnu Kaljuste: 

"Rudolf Tobiase oratooriumist "Joonase lähetamine" (hilisema pealkirjaga "Joonas") olen saanud ettekujutuse kui meie klassikalise muusika tähtteosest Vardo Rumesseni redigeeritud versiooni kaudu. Me pole kuulnud, kuidas kõlab "Joonase" originaalpartituur. Arvan, et 2018. aastasse, mis on kuulutatud kultuuripärandi aastaks, sobiks oratooriumi originaali ettekandmine igati."

Salvestatud Tallinna Jaani kirikus 7. juunil 2018.

Toonmeister Kaspar Karner.

Stuudios on toimetaja Kersti Inno.

Laupäeval, 1. septembril

Kell 14.05

Eesti Klassikaplaat. Cyrillus Kreek – "Vaimulikud rahvaviisid"

Eesti kammerkoor laulab dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel Cyrillus Kreegi vaimulikke rahvaviise. 

Vinüülplaat on ilmunud 1989. aastal firmalt Melodija.

Cyrillus Kreegi muusika koosneb peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest ning kaalukaima osa tema loomingust moodustavad kooriteosed. Järjekindlalt on ta oma loomingus kasutanud ka eesti vaimulikke rahvaviise.

Eesti Üliõpilaste Seltsi toetusel ja Oskar Kallase juhtimisel korraldati Eestis aastatel 1904-1916 rahvaviiside süstemaatiline kogumine. Helilooja Cyrillus Kreek lülitus kogumistöösse 1911. aastal ning esimese eestlasena alustas ta 1914. aastal rahvaviiside kogumist fonograafiga. 

Hiljem jätkas Kreek kogumistööd omal käel ning kopeeris enesele ka teiste korjajate materjale. Kreegi rahvamuusika kartoteek sisaldab umbes 6000 viisi.

"Vaimulike rahvaviiside" I vihik on valminud Haapsalus 1916. aasta aprillist 1917. aasta detsembrini; II vihiku enamus – 1918; paar viimast – Rakveres 1919/1920 talvel.

Plaati tutvustab Johanna Mängel.

Pühapäeval, 2. septembril

Kell 14.05 

Kooskõla. Arvo Pärt – "In principio"

Arvo Pärdi teose "In principio" esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigeerib Tõnu Kaljuste..

"In principio" on Arvo Pärdi 2003. aastal loodud teos segakoorile ja kammerorkestrile. 

Pärt on pühendanud selle Tõnu Kaljustele. 

Teose kandsid esimest korda ette 22. mail 2000 Austria kirikus Chor Pro Musica Graz ja Capella Istropolitana, ettekannet juhatas dirigent Michael Fendre. 

Teos telliti ajaks, mil Austria linn Graz oli Euroopa kultuuripealinn.

Umbes 25-minutit vältavas teoses on viis alaosa, milles tintinnabuli stiilile omane diatoonilisus on kõrvutatud keerukate harmooniliste struktuuridega ning vaskpillide massiivseid kõlavälju täiendab lausa stoiliselt rahulik koorikõla.

Johannese evangeeliumi algusvärsid "In principio erat Verbum et Verbum erat apud Deum et Deus erat Verbum" ehk "Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal" on uue testamendi üks fundamentaalsem ja ühtlasi saladuslikum lausung. 

Saladuslikuks teeb selle eelkõige üks sõna, kreeka Λόγος (Logos, lad Verbum), mis haarab palju tähendusvälju, tähistades kõike, mis on öeldud, aga samuti öeldu mõtet, tähendust. Filosoofiline ja eriti teoloogiline traditsioon kasutab seda sõna aga ka tähenduses "algpõhjus", mis struktureerib universumi. 

(Toomas Siitan, Sirp)

Arvo Pärt on öelnud: 

"Tekstid on meist sõltumatud ja nad ootavad meid: igal inimesel on oma aeg, millal ta nende tekstideni jõuab. See kohtumine tuleb siis, kui neid tekste ei peeta enam kirjanduseks ega kunstiteoseks, vaid toetuspunktiks või mudeliks." 

(Enzo Restagno, "Arvo Pärt peeglis")

Saatejuht on Nele-Eva Steinfeld

Kell 19 

Täna kontserdisaalis. Pärdi päevad 2018 avakontsert

Festivali avakontsert Tallinnast Jaani kirikust

Traditsiooniline Pärdi päevade sümfooniakontsert.

Kavas: "Sequentia", Sümfoonia nr. 3, Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles", "Swansong".

Esineb Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent on Tõnu Kaljuste.

Kontserdi vahendab Lisete Velt