Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2022/01/07/14297418t1h14d3.jpg)
/nginx/o/2018/09/03/11377128t1h385a.jpg)
Tahaksin välja käia äratundmise, mis nihestab provintsi ja metropoli harjumuspärast vahekorda. Oli üllatav, et hiljutisel Londoni-reisil, ratsutades kolmenädalasel galeriimaratonil läbi mitukümmend näitust, ei näinud ma midagi nii ägedat, kui praegu näidatakse Tallinnas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kummastava nimega näitusel «1 iJ».
See pole isegi ainus väljapanek Tallinnas, mis teeb praegu Londonile ära. Ka «Ekraani arheoloogia» Kumus, küll kitsama fookusega ja mitte nii vaheldusrikas kui «1 iJ», avab meie kiiresti muutuvat maailma värske nurga alt, kaasates muuhulgas terve paketi uuenduslikke eesti kunstnikke. Aga mis siis, kui praegu on käes harukordne hetk, mil provintsis ongi ühtäkki kunst huvitavam kui metropolis? Või on ehk see eristus globaalses külas oma mõtet kaotamas?
/nginx/o/2018/09/03/11377125t1h8b65.jpg)