/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/04/11378814t1h6771.jpg)
Reedel, 7. septembril kell 19 avatakse Vabaduse galeriis Lilja Blumenfeldi näitus «Mälu auk», mis jääb avatuks kuni 26. septembrini.
Avatakse Lilja Blumenfeldi näitus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lilja Blumenfeld kirjeldab oma projekti järgmiselt: «16. sajandil püüdis arhitekt ja losoof Giulio Camillo (1480–1544) ehitada täiuslikku mäluteatrit, millel oleks võime ühendada kogu inimkonna mälu nõnda, et iga-üks, kes sellesse teatrisse astuks, ületaks maagilisel teel mäluaugud ning astuks sel viisil ühendusse kogu maailma tarkusega. Niisamuti püüab teater oma parimas mõttes puudutada kujutluse kaudu tegelikkust. „Tõe teatrisse teil astuda on aeg teatrist, mis vaid koosnes ulmadest...”, ütleb maailm/tegelane Calderon de la Barca (1600– 1681) näidendis „Suur Maailmateater».
Etenduse kummalises kontekstis kujutab lavaruum endast tinglikult musta kasti, milles luuakse vaataja kujutlusi ning kus ilmuvad ja kaovad seda hingestavad tegelased. Mänguruum ühtaegu salvestab ja kustutab kujutlusi, muutudes mustaks auguks vaataja teadvuses. Stsenograafline makett – must kast – on kindlas mõõtkavas loodud mänguruumi mudel. Maketi valmistamine on omamoodi kontemplatsioon; nii luuakse eelkujutlus, mis loob eelduse hilisemate kujutluste tekkeks tegelikul laval.
Minu maketid on valmistatud käsitsi. Objektide mõningane konarlikkus ei püüagi võistelda Looja enese loominguga. Pärast lavastuse valmimist muutub kunstniku makett mälu mustaks auguks, mis jätkuvalt genereerib kujutluspilte.”
Lilja Blumenfeld on tegutsenud teatrikunstnikuna, tema käe alt on tulnud Brigitta festivali Keiko Sumida lavastatud «Cosi peamiselt fan tutte», Vanemuise Peeter Raudsepa lavastatud «Perekond Lindeni«, Theatrumi Maria Petersoni lavastatud «Isa», draamateatri Uku Uusbergi lavastatud «Ivanovi», Rakvere teatri Peeter Raudsepa lavastatud «Puudutada kuud» visuaalne lahendus, kui nimetada vaid mõned tema viimaste aastate töödest.
Ka praegu on Blumenfeldil käsil Theatrumi Lembit Petersoni lavastus «Suur maailmateater» ja Rakvere teatri Peeter Raudsepa «Kuni ta sureb». Kuid lavastustele visuaali loomine pole kaugeltki olnud kõik, millega Lilja Blumenfeld on tegelenud: ta on õpetanud kunstiakadeemias stsenograafiatudengeid, kureerinud nende ja ka juba tegutsevate lavastuskunstnike näitusi Eestis ja ka Praha teatrikvadriennaalil, kaitsnud doktoritöö jne.
Vabaduse galerii näitusel «Mälu auk» on väljas maketid, mis on küll loodud konkreetsetele lavastustele, kuid mis oma keskkonnast (ja sellega ka funktsioonist) välja rebituna omandavad galeriikeskkonnas, valges kuubis kunstiobjekti, ruumisimulatsioonidest koosneva installatsiooni tähenduse. Kunstnik ei püüa sel viisil mitte ainult aru saada, mis juhtub objektidega, kui need kaotavad oma algse funktsiooni, vaid mis juhtub ka vaatajaga, kui talle pakutakse midagi teisest keskkonnast tuttavat hoopis teistsugusel viisil ja teises kohas. Lilja Blumenfeld ehitab oma objektidega oma mäluteatrit, millel oleks võime täita mäluaugud ning puudutada juba uute assotsiatsioonide ja nendest tekkiva kujutluse kaudu tegelikkust.