Üks rokkstaar, kes kardab lendamist, ja teine rokkstaar, kes lendab ise

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bruce Dickinson Iron Maideni solistina Tallinnas Saku suurhallis tänavu 26. mail.
Bruce Dickinson Iron Maideni solistina Tallinnas Saku suurhallis tänavu 26. mail. Foto: Dimitri Kotjuh

Rokkstaaride elulooraamatud on enamasti sarnased. Sündimine rohkem või vähem düsfunktsionaalsesse perre, keeruline teismeiga, kuri isa/kasuisa/mõlemad, korter väike, sooja vett pole, kemps õues, esimene vineerist kitarr, probleemid kooliga, ootamatult saabunud kuulsus, miljonid dollarid, miljonid probleemid.

Kui rokkstaar tuleb sellega iseseisvalt toime, trotsides ootamatult sülle sadanud absoluutse kuulsuse ja absoluutse rikkusega kaasnevat närvipinget, pluss rohkem või vähem ennasthävitavat elustiili, siis saab ta sellest vabadel hetkedel ise raamatu kirjutada ning seda kutsutakse autobiograafiaks. Vastasel juhul ei jää raamat siiski kirjutamata, aga siis kutsutakse seda biograafiaks ning postuumselt võib neid ilmuda oluliselt rohkem, kui ükski täies elujõus staar oma käega ise kirja panna jõuaks.

Staar ja antistaar

Tänu kirjastuse Tänapäev tänuväärsele rokiraamatulembusele on ilmunud kaks väga huvitavat autobiograafiat, mille on kirjutanud mehed, kes teavad täpselt, mida suitsu ja sädemeid pilduva kiirrokirongi esimese klassi vagunis tehakse ning kelle elu ja teosed erinevad moel või teisel kolleegide stereotüüpsesse mudelisse mahtuvatest kirjeldustest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles