Pääru Oja ja Kaspar Velbergi rollisooritused uues rahvusvahelises koostööfilmis «Mihkel» on šokeerivad, ent võimsad – sellist trillerit pole Eesti publik ammu näinud. Islandi, Eesti ja Norra ühistööna valminud tõsielulistel sündmustel põhinev film esilinastub Eestis 18. oktoobril.
Šokeeriv, kuid mõjuvõimas: uue mängufilmi «Mihkel» värske treiler
«Mihkel» on Islandi režissööri ja stsenaristi Ari Alexander Magnussoni mängufilm, mis põhineb tõestisündinud lool. Filmi lugu saab alguse Nõukogude Liidu lagunemise järel, kui elu Narvas jääb soiku. Piirlinnas kasvanud Mihkel ja Vera unistavad aga paremast ja õnnelikumast elust ning on selle nimel valmis paljuks. Noormees nõustub vastu võtma oma lapsepõlvesõbra Igori pakutud ahvatlevalt tulusa tööotsa, mille käigus tal tuleb Islandile narkootikume toimetada. Esmapilgul lihtne plaan võtab aga peagi eluohtliku pöörde.
Filmi peaosades on nimekad Islandi näitlejad Tómas Lemarquis («Nói Albínói», «Snowpiercer», «X-mehed: Apokalüpsis», «Blade Runner 2049», «Touch Me Not») ja Atli Rafn Sigurðsson («Hobustest ja inimetest»). Samas on Eestil ja eestlastel nii filmiloos kui ka tootmises kanda väga oluline roll. Kandvatesse rollidesse on valitud noorema põlvkonna silmapaistvamad näitlejad Pääru Oja («Põrgu Jaan», «Viimased», «Luuraja ja luuletaja», «1944») ning Kaspar Velberg («Polaarpoiss», «1944»). Kõrvalosadesse on samuti kaasatud Eesti näitlejad ning filmi tehniline grupp koosneb siinse filmiala paremikust. Kaasa teevad Maiken Schmidt, Maarja Jakobson, Ivo Uukkivi, Rein Oja ja Marko Matvere. Eesti-võtetel töötas filmi kunstnikuna Eugen Tamberg ja konsultantidena tunnustatud stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feldmanis.
Režissöör Ari Alexander Magnússon on tuntud Islandi kunstnik ja filmilooja, tema tööd on osalenud näitustel kõikjal Põhjamaades, aga ka Inglismaal, USAs, Hiinas, Argentinas ja Venemaal. Magnussoni dokumentaalfilm «Screaming Masterpiece» («Gargandi snilld», 2005), kus lõid kaasa Björk ja Sigur Rós, esilinastus mainekal Karlovy Vary filmifestivalil ning jõudis 2005. aastal ka PÖFFi vaatajate ette. Samal aastal nomineeriti film Põhjamaade Ministrite Nõukogu filmiauhinnale. Magnusson oli ka üks neid nimekaid režissööre, kes lõi kaasa 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna Tallinna lõpugalal esilinastunud filmi «60 sekundit üksildust aastal Null» («60 Seconds of Solitude in Year Zero») valmimisel – Tallinna sadamakail toimunud linastuse järel filmilint põletati.
Filmi Eesti kaastootja on produktsioonifirma Amrion OÜ, kelle mängufilmid «Klass» (2007), «Mina olin siin» (2008), «Polli päevikud» (2010), «Hella W» (2011), «Eestlanna Pariisis» (2012), «Kertu» (2013), «Teesklejad» (2016) ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valminud «Seltsimees laps» (2018) on olnud edukad nii festivalidel kui kinolevis. Filmi produtsendid on Kristinn Thorarson, Leifur Dagfinsson,Fridrik Thor Fridriksson, Egil Odegard, Evelin Penttilä ja Riina Sildos. Filmi tootjad on Truenorth (Island), Amrion Production (Eesti), Evil Doghouse Productions AS (Norra). Eestis rahastasid filmi tootmist Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ning Ida-Viru Filmifond.
Filmi esilinastub Islandil 2. oktoobril ja Eestis 18. oktoobril. Vahetult enne Eesti linastust jõuab see Busani filmifestivalil ka Aasia kinopubliku ette.