11:05 Kumu ülemine parkla paistis autodest pungil olevat ja ülekäigurajal oli pühapäeva kohta üllatavalt palju sagimist. See ei tõota head, mõtlesin endamisi.
11:07 Kumu sisehoovis on tuulevaikne, mõnusalt päikseline ja soe. Nii nagu tavaliselt. Mõlemad lauatennise lauad ja reketid leiavad ohtralt kasutamist.
11:08 Uksest sisenedes oli õhk sabas seisjatest paks. Läbi fuajee looklev C-kujuline järjekord oli pikk, ulatudes esimese sissepääsu kaldteeni.
11:09 on perepiletile märgitud kellaaeg.
11:15 Kumu töötaja tuleb järjekorra lõppu ja annab alumisest uksest saabujatele teada, et piletikassas järjekorda pole. Kõigepealt tuleb pilet soetada ning täpp rinnale kleepida. Meil olid piletid juba ostetud.
11:20 Jõudsin Wikis läbi lugeda Sittowi eluloo.
11:25 Poisid said oranžile toolile istuma.
11:35 Lähedalt mööduv Kumu töötaja kohtab sabas seisvat tuttavat, küsides vaikselt: «Kas kavatsed sabas seista?» – «Jah!» – «Mine osta kõigepealt pilet ja ma proovin su sisse nihverdada.»
11:36 Mõtlen paar minutit sellest, mida ma just kuulsin.
11:40 Poisid läksid rehvidest tugitoolide peale ronima.
11:41 Avastan, et minust 30 meetrit eespool seisab Enn Kunila. Mõtlesin, kas tõesti? Sabas? Aga mingil hetkel teda enam ei olnud. Ilmselt nihverdati ka tema sisse.
11:45 Järjekord jõudis toolideni.
11:50 Otsustasime igavusest poes veidi ringi vaadata. Proua valvas järjekorras kohta.
11:53 Nägin endist kolleegi.
12:00 Järjekord jõudis poe ukseni.
12:06 Minu ees seisnud punapäise naisega liitus punapäine tütar, kes oli jõudnud 45 minutiga Kumule tiiru peale teha.