Michel Sittowi isikunäitusele Kumus tehti rekordilised 64 011 külastust. Näituse viimane nädal tekitas muuseumis aga tõelise ummiku: kuue päeva jooksul müüdi viimastel andmetel näitusele lausa 12 498 piletit. Laupäeval ja pühapäeval käis näitusel 4963 huvilist.
Kusjuures nädalavahetusel müüdi pileteid erandkorras kella kuue asemel kaheksani õhtul ning maja uksed keerati lukku alles siis, kui oma uudishimu olid rahuldanud viimased külastajad. See oli pärast kella kümmet.
Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli tunnistab, et viimastel nädalatel on nad end muuseumis tundnud nagu Louvre’i kunstimuuseum Delacroix’ näituse ajal. «Praegu tundub, et võib küll öelda, et Sittowi isikunäitus on kõige suurema külastajate arvuga näitus Kumu ajaloos,» ütles ta Postimehele. «Ehkki võrdlusmaterjali on raske leida, kuna muuseumis on lahti mitu näitust korraga. Praegu oli meil Sittowi näitusele eraldi pilet – nii täpseid külastajanumbreid polegi me kunagi varem kogunud.»
Kas midagi sarnast on kunagi varem Kumus toimunud? Polli sõnul mitte. «2016 oli küll samuti väga edukas aasta Kumul – meil olid üleval Aleksandr Vassiljevi kogu näitus, Ryoji Ikeda näitus «Supersümmeetria», mis kokku tõid Kumule umbes 167 000 külastajat aastas… aga tollal jäid üksikud näitused külastajate poolest ikkagi praegusele olukorrale alla.»
Polli tõi välja, et arvudele vaatamata on näituste võrdlemine mõnevõrra keeruline. «Näituste võrdlemise teeb raskeks ka see, et mõni neist on väga pikalt lahti, mõni jällegi vähem. Sittow oli väga lühikest aega lahti olev näitus. See oli põhimõtteliselt ainult kolm kuud siin Eestis avatud.» Ometi on põhjust rõõmustada. «Kolme kuuga pole küll ükski näitus pea 65 000 külastajat saanud.»
Ka üks Sittowi isikunäituse kuraatoreid Greta Koppel oli pikkade järjekordade üle rõõmus. «Eks näituse eesmärk oligi tuua lugu kunstnikust võimalikult laia publikuni,» tunnistas ta. «Aga et tuli lõpuks nii palju inimesi, see oli üllatus.»
Näituse tohutut menu seletas Koppel Sittowi elu iseärasustega. «Ma arvan, et Sittowi lugu üleüldiselt on inimestele huvitav,» ütles kuraator. «Just see salapära – kuidas on võimalik, et keegi, kes on olnud nii tunnustatud kunstnik, unustatakse sajanditeks? Ja see, kuidas ta siis uuesti avastatakse.»
Näituse tegi eriliseks ka see, et selle maalid tulid näitusele kokku üle kogu maailma – laenajaid oli näitusel kokku viisteist. Koppeli sõnul on tegu täiesti ainulise sündmusega: «See on Sittowi esimene isikunäitus, ja ma arvan, et üpriski suure tõenäosusega ka ainus isikunäitus, kuhu õnnestub kõik need tööd sedasi kokku tuua.»
Näituse ainulisuse suhtes on Kadi Polli nõus. «Kumus niisugust melu, nagu praegu oli, tekib väga harva, sest Kumu on Eesti kontekstis suur hoone. Me suudame rahvast hästi vastu võtta, aga praegu tekkis küll erandlik olukord,» sõnas ta rekordilistele järjekordadele viidates.
Koppeli sõnul tuli õhinal kunstisõprade põhjustatud mitmetunnine järjekord osalt ka näituse ruumilahenduse eripäradest (näituse kujundas Tõnis Saadoja). «Meie näitusesaal võimaldas seda, et korraga on paarsada inimest pidevalt saalis, aga Sittowi näitusele me üle seitsmekümne korraga lubada ei tahtnud, kuna tema maalid on nii väikesed ja haprad. Et ei tekiks ummistust, aga ei kaoks ära ka võimalus neid väga lähedalt vaadata.»
Kas oleks võinud näitust kuidagi ka kauem lahti hoida? Koppeli sõnul on see täielikult välistatud: «Need on üle 500 aasta vanad maalid, millel on oma kodumuuseumites väga ranged reeglid peale pandud, kui kaua nad üldse tohivad reisil olla.»
Algselt pidi ülipopulaarne näitus isegi veel lühemat aega kestma. «Kui me näituse kuupäevad paika panime, pidi see näitus algselt päris septembri alguses maha minema,» ütles Koppel. «See, et saime veel kaks nädalat pikendust, oli samuti väga pikkade läbirääkimiste ja kirjavahetuse tulemus. See on ka näiteks põhjus, miks see näitus ei saa veel kuhugi edasi reisida.»
Näitus
Tallinnast pärit renessansiajastu kunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) esimene isikunäitus oli Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud 8. juunist kuni 16. septembrini 2018.
Näituse kuraatorid olid Greta Koppel Eesti Kunstimuuseumist ja John Oliver Hand Rahvusgaleriist Washingtonis. Ruumikujunduse lõi näitusele Tõnis Saadoja ning graafilise identiteedi Asko Künnap. Näituse raames ilmus kolm eritrükist ning näitusega kaasnes mitmekülgne lisaprogramm
Koostöös Washingtonis asuva Rahvusgaleriiga valminud näitus toimus osana Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidustuste rahvusvahelisest programmist.