See jube noorusaeg

Piret Bristol.

FOTO: Margus Ansu

Pealiskaudsel vaatlemisel jääb mulje, et Piret Bristol on kirjutanud lõpmatu hulga raamatuid, luulet ja proosat, ning selles proosakuhjas tundub olevat omakorda lõpmatu hulk teoseid, mis kirjeldavad üliõpilaste ja muidu inimeste elu 1990. aastate Tartus.

Tellijale

«Roosi tänav» on järg triloogiale «Maailm, mis on hea», mida ma pole lugenud. Ühelt poolt see ei häiri, sest samu tegelasi on tulnud ette ka tema teistes teostes ja Bristoli niigi kergelt hüplik stiil seob kõik üheks kaootiliseks tervikuks kokku. Teisalt jäi selle lünga tõttu lugu minu jaoks katkendlikumaks, kui ehk plaanitud, aga öelgem, et ma jõudsin sellesse vanade sõprade seltskonda alles siis.

Tagasi üles