/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2013/09/05/2174845t1h4049.jpg)
Sel nädalal esietendub Vanemuise väikses majas «33 variatsiooni», kus helilooja Ludwig van Beethovenit kehastab Guido Kangur Eesti Draamateatrist. Moises Kaufmani teksti toob lavale Heiti Pakk. Esietendus toimub 6. oktoobril.
Guido Kangur mängib Vanemuises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemuise kinnitusel on tegemist erilise näitemänguga – küllusliku, mitmekihilise, mõneti häiriva ja samas rahustavaga –, mis räägib palju muusikast. Siiski võib öelda, et muusika on siin eelkõige vahendiks mitmesuguste inimlike teemade avamisel.
Vaataja ees rulluvad lahti kaks eraldiseisvat, kuid paralleelselt kulgevat lugu: üks kahesaja aasta taguses Viinis, kus helilooja Ludwig van Beethoven püüab oma kasvavast kurtusest hoolimata luua oma elulõpu üht olulisemat teost. Teine kulgeb tänapäevases New Yorgis ja Bonnis, kus muusikateadlane ja Beethoveni ekspert Katherine Brandt (Marika Barabanštšikova) püüab mõista, miks helilooja leidis pikka aega inspiratsiooni just ühest lihtsakoelisest valsist. Ta otsustab oma kiiresti süvenevast haigusest hoolimata kaevuda arhiividesse, et otsida sellele küsimusele vastust.
Kunsti- ja loominguküsimuste kõrval on Kaufman samaväärselt käsitlenud inimsuhteid, mistõttu tasakaalustab ülevat ja hingekriipivat ka südamlik ja veidi nukralt koomiline lähenemine.
Kriitikud on Kaufmani näidendit nimetanud kultuurilooliseks detektiivlooks ja võrrelnud seda hiljaaegu ka Vanemuise laval olnud Tom Stoppardi «Arkaadiaga».
Lavastuses kõlavad Andre Hinni ettekandes katkendid Beethoveni klaveriteosest «33 variatsiooni Diabelli valsi teemale». Lavastuses mängivad Marika Barabanštšikova, Guido Kangur, Marian Heinat, Ragne Pekarev, Karl Laumets, Jüri Lumiste, Margus Jaanovits ja Andre Hinn.