Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/14/12653383t1h0c9c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/05/11471495t1haf9f.jpg)
Eesti ettevõtjad on aktiivsed, edukad ja häälekad. Mitmesuguseid majanduspoliitilisi visioone, manifeste ja soovitusi ilmub peaaegu iga päev – valimised on tulemas. Majandusküsimused on meie kõigi küsimused – majandus mõjutab meie kõigi elu olgu siis tööandja või -võtjana. Selle üle vaidlevad poliitikud ja eksperdid nii sotsiaalmeedias kui ka tele- ja raadioeetris. Majandus loob keskkonna ja see, millises keskkonnas tahame elada, on olemuslikult poliitiline küsimus. Ettevõtjate seisukohad on väga olulised – ilma ettevõtluseta ei saaks Eesti riiki pidada.
Ilma kultuurita ei oleks aga üldse mõtet Eesti riiki pidada. Ilma kultuurita võiksime pidada suurt tööbörsi või supermarketit – võib-olla oleks see üks erakordselt edukas ning tõhus supermarket –, ent siiski lihtsalt üks tootmis- ja tarbimisüksus mitme teise seas. Vaja on mõlemat, nii kultuuri kui ka majandust – üks ei ole iseenesest teisest olulisem. Meie identiteedi määrab nii riigina kui ka üksikisiku tasandil kultuur. Just seetõttu on majandusdebatiga vähemalt sama oluline kultuuridebatt, arutelu kultuuripoliitika üle.