Oluline teatrifestival näitab põnevat teatrit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Kolm õde». Novosibirski teater Krasnõi Fakel.
«Kolm õde». Novosibirski teater Krasnõi Fakel. Foto: Kuldne Mask/ Victor Dmitriev

Lavastuse «Inimene, kes pidas oma naist kübaraks» etendusega avati Narvas järjekordne teatrifestival Kuldne Mask Eestis. 17. oktoobrini kestval festivalil on kavas on seitse lavastust, lisaks Tallinnale antakse etendusi Narvas, Viljandis ja Sillamäel. Kõik etendused ja üritused on varustatud sünkroontõlkega eesti keelde.

Festivali avanud Moskva Vladimir Majakovski nimelise teatri etendus «Inimene, kes pidas oma naist kübaraks», mis põhineb tuntud neurokirurg Oliver Sacksi raamatul. Laval seguneb multimeedia eksootiliste muusikainstrumentidega rõhutades seda, kuidas kaasaegses maailmas kõlab see inimene, mille haigus on teinud «eriliseks». Etendust mängitakse Viljandis (11. oktoober) ja Tallinnas (13. oktoober).

Tallinnas avatakse festival neljapäeval lavastusega «Kolm õde» teatrilt «Krasnõi Fakel»  Novosibirskist. Etendus on kurtide keeles subtiitritega vene ja eesti keeles. Lavastaja Timofei Kuljabini soovib rõhutada, et inimesed ei kuule üksteist. Venemaa teatripreemiatel pälvis antud lavastus žürii eripreemia, nomineeriti seda aga kategooriates «Parim draamalavastuse väikevorm», «Parim lavastajatöö», «Parim kunstnikutöö», «Parim naisosatäitja» (Linda Ahmetzjanova), «Parim mees kõrvalosatäitja» (Konstantin Telegin).

Reede õhtul mängitakse Tallinnas aga Venemaa teatrifestivalil parima draamalavastuse suurvormi, parima lavastajatöö ja parim kunstnikutöö nominatsiooni pälvinud «Kuningas Oidipust», mis on ühislavastus Jevgeni Vahtangovi nimelise teatrilt ning Ateena rahvuslikult teatrilt. Leedu lavastaja Rimas Tuminas on tuntud loo aktsenti muutnud ning vaatleb kangelast üksinduses.

17. oktoobril mängitatakse Tallinnas aga lavastaja Dmitri Krõmovi ja tema «Teatrilabori» näitlejate lavastust «Kaasavaratu». Dmitri Krõmov on kandnud Ostrovski näidendi tegevuse kaasaega, näidates farsiliku, groteskset, väljanaervat maailma.

Sel aastal teeb Kuldne Mask esimest korda koostööd Tallinna Linnateatri festivaliga Talveöö unenägu, ühiselt tuuakse Eestisse  Läti lavastaja Alvis Hermanise tööd. Kuldse Maski programmi kuulub lavastus «Šukšini jutustused». Lavastus hinnati Vene teatripreemiatel juba 2010. aastal parimaks draamalavastuse suurvormiks,  laureaadi tiitel viidi koju parim kostüümikunstnikutöö ja parim meesosatäitja (Jevgeni Mironov) kategooriates. Nomineeritud oldi aga veel kategooriates «Parim lavastajatöö», «Parim kunstnikutöö», «Parim naisosatäitja» (Tšulpan Hamatova).

Kavas on ka Moskva Rahvuste teatri lavastus «Tsirkus», mis jõuab Eesti publikuni 15. oktoobril. Tegemist on legendaarse nõukogude komöödiafilmi ainetel loodud muusikaliga, mille peaosas särab leedu näitleja Ingeborga Dapkunaite. Lisaks eelpool nimetatud lavastustele kuulub tänavusse programmi veel Sankt Peterburgi teater-stuudio «Väike draamateater» Lyman Frank Baumi muinasjutu ainetel valminud «Võlur Oz», lavastajateks Jevgeni Karpov ja Kirill Sjomin.

Traditsiooniliselt kaasneb festivaliga ka hariduslik OFF-programm – loengud, arutelud, näitused jms. Põnevamaiks on kindlasti teatriteadlase, teatrikriitiku ning Moskva Elektriteatris Stanislavski tegutseva «Kaasaegse vaataja ja kuulaja kool» kuraatori, Kristina Matvijenko loengud. 15. ja 16. oktoobril Eesti teatri- ja muusikaakadeemia lavakunstikoolis räägib Matvienko Venemaa avangardistlikust teatrist ning kaasaegse teatri peamistest teoreetilistest ja praktilistest aspektidest vene ja euroopa lavastajate näitel, sealhulgas konkreetselt ka eesti teatris.

KULDNE MASK EESTI

  • 9. - 17. oktoobrini
  • V.L. Majakovski nim Teater, «Mees, kes pidas oma naist kübaraks», lav Nikita Kobelev
  • Teater Krasnõi Fakel, «Kolm Õde», Lav Timofei Kuljabin
  • J. Vahtangovi nim teater, «Kuningas Oidipus», lav Rimas Tuminas
  • Väike Draamateater, «Võlur Oz», lav Jevgeni Karpov ja Kirill Sjomin
  • Rahvaste Teater «Tsirkus», lav Maksim Didenko
  • Teater «Draamakunstikool» (Dmitri Krõmovi Teatrilabor) ja produtsent Leonid Roberman «Kaasavaratu», lav Dmitri Krõmov
  • Rahvaste Teater «Šukšini jutustused», lav Alvis Hermanis

Märksõnad

Tagasi üles