Festivali avanud Moskva Vladimir Majakovski nimelise teatri etendus «Inimene, kes pidas oma naist kübaraks», mis põhineb tuntud neurokirurg Oliver Sacksi raamatul. Laval seguneb multimeedia eksootiliste muusikainstrumentidega rõhutades seda, kuidas kaasaegses maailmas kõlab see inimene, mille haigus on teinud «eriliseks». Etendust mängitakse Viljandis (11. oktoober) ja Tallinnas (13. oktoober).
Tallinnas avatakse festival neljapäeval lavastusega «Kolm õde» teatrilt «Krasnõi Fakel» Novosibirskist. Etendus on kurtide keeles subtiitritega vene ja eesti keeles. Lavastaja Timofei Kuljabini soovib rõhutada, et inimesed ei kuule üksteist. Venemaa teatripreemiatel pälvis antud lavastus žürii eripreemia, nomineeriti seda aga kategooriates «Parim draamalavastuse väikevorm», «Parim lavastajatöö», «Parim kunstnikutöö», «Parim naisosatäitja» (Linda Ahmetzjanova), «Parim mees kõrvalosatäitja» (Konstantin Telegin).
Reede õhtul mängitakse Tallinnas aga Venemaa teatrifestivalil parima draamalavastuse suurvormi, parima lavastajatöö ja parim kunstnikutöö nominatsiooni pälvinud «Kuningas Oidipust», mis on ühislavastus Jevgeni Vahtangovi nimelise teatrilt ning Ateena rahvuslikult teatrilt. Leedu lavastaja Rimas Tuminas on tuntud loo aktsenti muutnud ning vaatleb kangelast üksinduses.
17. oktoobril mängitatakse Tallinnas aga lavastaja Dmitri Krõmovi ja tema «Teatrilabori» näitlejate lavastust «Kaasavaratu». Dmitri Krõmov on kandnud Ostrovski näidendi tegevuse kaasaega, näidates farsiliku, groteskset, väljanaervat maailma.
Sel aastal teeb Kuldne Mask esimest korda koostööd Tallinna Linnateatri festivaliga Talveöö unenägu, ühiselt tuuakse Eestisse Läti lavastaja Alvis Hermanise tööd. Kuldse Maski programmi kuulub lavastus «Šukšini jutustused». Lavastus hinnati Vene teatripreemiatel juba 2010. aastal parimaks draamalavastuse suurvormiks, laureaadi tiitel viidi koju parim kostüümikunstnikutöö ja parim meesosatäitja (Jevgeni Mironov) kategooriates. Nomineeritud oldi aga veel kategooriates «Parim lavastajatöö», «Parim kunstnikutöö», «Parim naisosatäitja» (Tšulpan Hamatova).