Selgunud on XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali teema ja kujundus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

XXVII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 25.–28. juulil 2019.

FOTO: Plakat

Kuula artiklit

XXVII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 25.–28. juulil 2019. Selle ürituse teema ja tunnuskujundus on nüüd avalikud. Nagu tavaks, valib festivali meeskond teema ning seekord kõlab see nii: «Hea lugu». Teemale sobilik tunnuskujundus sündis kunstnik Eili Lepiku käe läbi.

«Hea lugu» ehk teiste sõnadega «lugu loo taga» seab tähelepanu keskmesse muusika mõtestatuse, tähendusrikkad muusikalised lood ja esineja isikliku suhte mängitavate lugudega.

Pärimusmuusikas on tähtis kaasamine. Kõik on võrdselt olulised – muusik, tantsija, kuulaja. Kõige selle keskmes on muusika kui sotsiaalne liim, mis loob sildasid  ja paneb peo käima.

Millised on need omadused ja oskused, mis panevad loo elama? Mis loob selle erilise maagia?

Tahame kutsuda Viljandisse häid näiteid kogu maailmast. Regilauludes peituvad meie kõige iidsemad, olulisemad ja intiimsemad lood. Kuna nii keel kui ka elukeskkond on ajaga palju muutunud, võib regilauludesse pakitud sõnum jääda paraku tihti arusaamatuks. Nende lugude mõistmine eeldab väga head tõlki, kellel on erioskused ja anne avada kaasahaaraval moel regilaulu mitmekihilist maailma. Õnneks on meie hulgas väga häid eestlauljaid, kes seda kunsti mõistavad.

Tänavu valis meeskond välja kunstniku, kellega koostöös tunnuskujundust looma hakati. Tarmo Noormaa, Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik selgitab, et festivali korraldajatel oli selge nägemus, mis tingimustele kujundus vastama peab ja kuna siht on laieneda tugevamalt ka välisturgudele pöörduti kunstniku poole: «Eili Lepik on andekas kunstnik ja meie varasem koostöö on sujunud väga hästi, mistõttu usume, et just nii saavutame parima tulemuse.»

Eili Lepik, kujunduse autor, teadis kohe peale teemaga tutvumist, millises suunas soovib tunnuskujunduse loomisel liikuda ja rõõmustas pakkumise üle väga. «Oluline osa meie pärimusest on lugude jutustamine, mis seostus minu jaoks tugevalt ka Eesti muinasjuttude ja muistenditega. Sealt ma karakterid välja valisin ja kuna nad eos on üleloomulikud olendid, siis otsustasin seda eriti rõhutada ja nii said mõned neist hoopis näiteks neli silma.» Taoline üleloomulikkus on Lepiku loomingule omane. Lepik lisas, et koostöö Viljandi pärimusmuusika festivaliga on sujunud suurepäraselt.

Tagasi üles