Mürakarude oraakel

Postimehe karikaturist Urmas Nemvalts tööhoos FOTO: Ove Maidla Foto: Ove Maidla

Heas kunstiteoses sisaldub alati rohkem, kui tema looja on sinna sisse pannud. Teos kätkeb tähendusi ja informatsiooni, mida keegi – ja vaene autor ise veel kõige vähem – ei aimanudki temas sisalduvat. Kunstis võib peituda ka prohvetlikku teavet tuleviku kohta, mille teaduslik seletamine on täiesti võimatu.

Urmas Nemvaltsi «Mürakarude» kalendriga on täpselt sellised lood. Toon siinkohal kaks näidet.

Pole mingit avalikku teavet selle kohta, et 2013. aasta suvel ja sügisel, kui Nemvalts joonistas ja laskis trükkida 2014. aasta «Mürakarude» kalendri pilte, oleks mõnel lääne kindralstaabil või luureteenistusel olnud kindlat teadmist, et aasta lõpus läheb Ukrainas lahti Euromaidan ning Venemaa annekteerib 2014. aasta märtsis Krimmi poolsaare. Muidugi ei saanud midagi sellist teada ka kunstnik Nemvalts.

Ometi joonistas ta 2014. aasta «Mürakarude» kalendri märtsi lehele pildi, millel jalaväekiivrit kandev Siil nendib: «Karumemm on niigi hull, aga naistepäeval muutub see vanamutt eriti ohtlikuks!» «Mürakarude» kalender teadis seega ette, et vahetult enne naistepäeva, 7. märtsil hõivab Venemaa ehk karuvanamutt Krimmi, kujutades suurt ohtu kõigile oma väikestele naabritele.

Seejärel puhkes Euroopas rändekriis. Esimesed Süüria sõjapõgenikud jõudsid Eestisse 2016. aasta märtsi lõpus. Ja mida me näeme sama aasta «Mürakarude» aprilli kalendrilehelt? Seal karjub Siil: «Pagulased!!! Appi, appi, pagulased tulevad!» Karu vastab: «Ole ometi sallivam, karvakera! Las tulevad, toidulaud pole kunagi liiga mitmekesine.»

Tänavu novembris peaks «Mürakarude» kalendri järgi midagi juhtuma Rail Balticu projektiga. Ettevõtte juht Baiba Rubesa juba astus septembris suure tüliga ametist tagasi.

Nagu isegi mõistate, on asi tõsine. Igatahes mina sirvin alati, kui minuni jõuab «Mürakarude» järgmise aasta kalender, selle hoolikalt läbi ning lähen uuele aastale vastu informeeritult ja ettevalmistatult.