Lugemisel osutusid II köite eriteemad (instinktid, hullus, kunst, luule, muusika ja teadvus) oodatust sisukamaks. Schopenhaueri kaemusmõistmine on nagu intuitiivne tunnetus või tundetarkus (emotsionaalne intelligentsus). Veenmisõpetuse (filosoofia) ja uskumisõpetuse eristus on parim, mida seni sellel teemal lugenud olen. Püsiväärtuslik on tema I köite lisa «Kanti filosoofia kriitika» ja II köite «Täiendusi esimesele raamatule». Neis tekstides kirjeldatud kogemuse ja mõtlemise suhted sarnanevad konstruktivismiga, kus kogemus ei edasta välismaailma tegelikkust, vaid seda kujutlust, milleks meie eneseteadvus kogemuse muudab. Schopenhaueri kaemusmõistmise ja mõistelise mõtlemise eristamise õpetus on sissejuhatuseks Jean Piaget’ konstruktivismile.
