Goethe paremal põlvel

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Linnar Priimägi Kumus.

FOTO: Mihkel Maripuu.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kolmkümmend aastat on lennanud nagu linnutiivul, kuid väga paljudel on õnnestunud endas säilitada sisemine laps. Ometi tundub olevat möödunud terve igavik ajast, mil ajalehe Edasi kultuurikülgedel ilmusid Linnar Priimäe omapärased esseed Johann Wolfgang Goethest, Thomas Mannist, Richard Wagnerist, Georg Wilhelm Friedrich Hegelist ja Johann Gottlieb Fichtest. Loomingulistes liitudes podises toona juba muutuste katel ning paljudel eelmisel kümnendil sündinutel oli hea meel, et nende noorusaeg langes revolutsiooniperioodile. Jäljed isade ja isaisade võitlusteedel olid ühtäkki tühjaks saanud ja ees oli uus suur unistus nagu helesinine õhupall: Eesti Vabariik.

Olin Linnar Priimäe Goethe-esseede innustunud lugeja. Hindasin reedeid, kui Edasis oli taas kultuurikülg. Nagu näitavad «Minu Goethe» esseede ilmumisandmed, tulid Goethe-lood enamasti talviti, mil oli rohkesti leheruumi. «Faustuse-kõnelused» on ilmunud Edasis oktoobrist 1987 märtsini 1989. Minu noorpõlve heledatele talveteedele andsid intellektuaalset sära Priimäe Goethe-lood. Mina olin see koolipoiss, kes laotas keemia tunnis salaja ühele põlvele ajaleheväljalõike «Faustuse-kõnelusest» ja teisele samas numbris ilmunud ülevaate Ilya Prigogine՚ist. Kuid nagu me nüüd «Minu Goethest» loeme, poleks Goethe ise kunagi nii teinud ja oleks end pühendanud keemiaõpingutele.

Tagasi üles