Arvo Pärdi muusika imeline kodu Vaata, milline näeb välja uus keskus!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
Kuula artiklit

Suure tõenäosusega kohtusid paljud minuealised esimest korda Arvo Pärdi loominguga tänu operaator Kõpsile, Heino Parsi 1964. aastal loodud multifilmikangelasele, kelle seiklusi saatis just Pärdi loodud muusika. Arvo Pärdi keskuse uude hoonesse jalutades poleks ma sugugi imestanud, kui see seiklushimuline operaator oleks mõne seene tagant välja astunud.

Sest kui Arvo Pärdi keskuse uus hoone, mille arhitektideks Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano, on kui peegeldus murrangule järgnenud helilooja loomingust – voogav, puhas ja mõjuv; muusika koos vaikusega –, siis mändide all looklev tee, mida katavad okkad, on kui Pärdi otsinguline rännak tintinnabulini.

Sümboolne on seegi, et majja siseneja pilk kohtub üsna kohe riiulitega, kus reas seisavad maalitud lillepotid, meenutades maailmas praegu enim esitatud helilooja kunagist loomingulist ummikut, aega, mil ta polnud veel leidnud oma häält ning ummikust väljapääsu otsides katsetas abikaasa Nora soovitusel hoopiski visuaalse kunstiga. Loomulikult ei ole välisukse vastas olevatel riiulitel need ajaloolised vaasid, mida Pärdid rohkem kui 40 aastat tagasi kaunistasid. Need tintinnabulini viinud teosed on võimalike kurjade kavatsustega inimeste haardeulatusest eemal.

Miks Laulasmaa?

Miks Laulasmaa? Sest kui Arvo Pärt abikaasa Noraga Eestisse tagasi kolis, siis valisid nad elupaigaks just Laulasmaa – siinsed männimetsad ja liivarand on neile tuttavad juba nooruspõlvest, tähtis oli seegi, et Laulasmaal elas kunagi Arvo Pärdi õpetaja ja sõber, helilooja Heino Eller.

See, et Arvo Pärdi keskuse esimene hoone asus Laulasmaal üsna ilmetus tumepunastest telliskividest hoones, oli tegelikult aga puhas juhus. Õigemini oli see elumaja lihtsalt 2009. aastal, ajal kui Pärdid otsustasid oma väärtusliku arhiivi just siia tuua, müügis. Arhiiviks kohandatud eramaja kandis nime Aliina. See on nimi, mis Pärdi muusika kontekstis tähistab sümbolina uusi algusi. Just klaveripalast «Aliinale» sai 1976. aastal alguse tintinnabuli-muusika. Esimestel aastatel oli Arvo Pärdi keskuse töötajate peamine ülesanne arhiivi ülesehitamine ja korrastamine ning digiarhiivi infosüsteemi loomine. Selleks et avada arhiiv uurijatele ning alustada haridus- ja kontserditegevusega, tuli ehitada uus, senisest märksa suurem hoone.

Uue hoone rajamiseks 2013. aastal välja kuulutatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitsid Hispaania arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano võistlustööga «Tabula». Arhitektide sõnul inspireeris neid hoone loomisel Arvo Pärdi muusika vaikus, ilu ja geomeetria.

«Arvo Pärdi keskuse hoones astuvad dialoogi arhitektuur, muusika ja loodus. Hoone arhitektuur tõukub viisnurksete sisehoovide mustrist. Hoone püüab leida tasakaalu Arvo Pärdi loomingule omase taandatuse ning metsakeskkonna ilu vahel. Geomeetria, tekst, partituur, rütm ja vaikus saavad ootamatult metafoorideks, mis ühendavad heli, aja ja ruumi,» sõnas Enrique Sobejano. Seejuures kuulasid maja projekteerides arhitektid just Pärdi muusikat, eelkõige «Tabula rasat».

Kõigile avatud

Laupäeval pidulikult ning kolmapäevast kõigile avatud hoone asub vanast keskusest mõnesaja meetri kaugusel, männimetsaga kaetud riigimaal, mis on sihtasutusele Arvo Pärdi Keskus antud kasutada sajaks aastaks, tingimusel, et ollakse avalikkusele avatud asutus.

Täisnurkadeta, ümarate seintega maja süda on arhiiv, mis sisaldab helilooja loominguga seotud infot ja dokumente nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Kõige väärtuslikum vara arhiivis on Arvo Pärdi käsikirjaline noodimaterjal, teoste visandid ning skeemid, partituurid ning päeviku vormis noodivihikud, mis sisaldavad nii helilooja mõtteid kui ka väljakirjutisi talle olulistest teostest, tekstidest.

Mitmekesise arhiivimaterjali hulka kuuluvad veel tuhanded fotod, salvestused helikandjatel, kirjavahetus teoste tellijate, kirjastajate ja muusikutega, filmid ning teised helilooja elu, loomingut ja selle retseptsiooni puudutavad materjalid.

Keskuse senise tegevuse jooksul on tegevjuhi Anu Kivilo kinnitusel näha, et huvi Arvo Pärdi muusika ja selle uurimise vastu maailmas üha kasvab. Aga uus keskus pole mõeldud ainult spetsialistidele, vaid kõigile, kes tunnevad huvi Arvo Pärdi loomingu vastu – tegemist pole Arvo Pärdi muuseumiga, vaid pigem haridusasutusega.

Ühe helilooja loomingulise tegevuse keskmes on mõistagi muusika ning seepärast pakub keskus eelkõige ruumi ja aega muusikaga kohtumiseks. Majas asub 151-kohaline saal, mis oma rahuliku metsavaatega loob erilise õhustiku kontsertideks. Tänu Hispaania büroo Arau Acustica spetsialistide tööle on selles kammersaalis hingetuks võttev akustika. Helilooja teoste konteksti aitavad mõtestada loengud ja vestlusõhtud, Arvo Pärdi isikut ja loomingut avavad filmid, lastele ja noortele suunatud haridusprogrammid ning keskuse väljaanded. «Meie teemade ring ei piirdu üksnes Arvo Pärdi loominguga, vaid soovime haarata ka teemasid, mis puudutavad laiemalt loomingu ja inimeseksolemise temaatikat,» täpsustas Kivilo.

Maja keskus on hubase kaminaga raamatukogu, mille tuuma moodustavad Arvo ja Nora Pärdi isiklikud, peamiselt teoloogilise sisuga raamatud, aga riiulites on ka kunsti, arhitektuuri käsitlevaid raamatuid. Peale selle leiab raamatukogust Arvo Pärdi teoste trükipartituurid, valiku muusikaalast teaduskirjandust ning audio- ja videosalvestisi.

Helilooja arhiivist olid huvitatud ka 30 aastat Pärdi koduks olnud Berliini arhiivid, näiteks Berliini Kunstiakadeemia (Akademie der Künste), ent Pärdid soovisid materjali tuua Eestisse. Mitte lihtsalt siin ladustamiseks, vaid läbi mõtestamiseks ja avalikuks tegemiseks. «Oleme väga rõõmsad ja tänulikud, et aastate eest otsustas Arvo Pärdi perekond tuua helilooja arhiivi tagasi Eestisse. See on kogu Eesti kultuurile kingitus, sest võimaldab tegeleda Arvo Pärdi loomingu uurimise ja mõtestamisega helilooja emakeelses keskkonnas,» nendib Kivilo.

Kas külalistel on võimalik kohtuda Arvo Pärdiga? «Kordamööda tuleb pai teha igale kohale,» vastas Arvo Pärt ERRi erisaates Joonas Hellerma küsimusele, kui palju ta ise hakkab uues hoones viibima. Küsimusele, kas uues hoones on Arvo Pärdil juba välja kujunenud oma lemmikruum, vastas helilooja aga, et kõik ruumid on talle kallid. «Need ruumid on nagu minu lapsed. See on meie pere.»

Juhuslik kohtumine Arvo Pärdiga pole sugugi võimatu, sest uues keskuses on ka Arvo Pärdi tööruumid, kuid Pärtide Berliini kodust pärit esemetega sisustatud ruum, mis kannabki Berliini nime, on külastajatele suletud. Peale klaveri ja väikese spineti leiab avarast toast näiteks vana tubakakapi, kus helilooja hoidis kunagi visandivihikuid ja päevikuid, aga ka massiivse kirjutuslaua, mille taga on valminud nii mõnedki Berliinis loodud teosed.

See-eest Kreeka stiilis kabelisse, mis on asub uue keskuse nn sisehoovis, võivad kõik sisse astuda ja olla vaikses dialoogis jumalaga või lihtsalt enesesse süüvida. Kabel on pühendatud Athose pühale Siluanile, kelle tekstide maailm on Arvo Pärdi loomingus märgilise tähendusega, ja Essexi Püha Ristija Johannese kloostri asutajale isa Sofronile. Kabeli maalide autor on kunstnik Nikita Andrejev.

Teine eriline element on 32 meetri kõrgune spiraaltorn, mille tipust võib näha männimetsa ja merd. «Kui ma vaatan nende puude peale siit, sellelt kõrgusele, siis ma näen, et see on Eesti rahvas, et need on inimesed kõik,» lausus esimest korda tornist vaadet ja männimetsa imetlenud Arvo Pärt ETV kaamerate ees. Nii torn kui kabel oli Arvo Pärdi erisoov.

Armastusega tehtud

«Oleme õnnelikud, aitäh teile, kallid! Midagi uskumatut on sündinud ja see on ilus. Väga ilus. Armastusega tehtud,» lausus tänupeol Arvo Pärt inimestele, kelle abil valmis Laulasmaale arhitektide Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano projekteeritu.

«Kui sarikapeol võttis Arvo Pärt inseneril kätega õlgade ümbert kinni, siis tundsin kadedust. Ma ei osanud selle tundega midagi peale hakata,» tunnistas Laulasmaale Arvo Pärdi keskuse ehitanud ASi Ehitustrust juhatuse esimees Kaido Somelar ja jätkas: «Kui aga tänupeol Arvo Pärt mind kallistas, siis sain aru, et kadedusel pole siin kohta. Mul on nii suur heameel meie meeste üle.»

Somelar tõdeb, et arhitektide nägemuse elluviimine polnud kerge, sest kõik osalised olid väga nõudlikud. «See hoone on väga kaugel lihtsast objektist: erinevad isiksused, maailmapildid, arhitektuuri keerukus, Arvo Pärdi iganädalased külastused – kuidas kõik need elemendid tööprotsessi käigus kokku sulatati, pakub rahulolu.» Aga alles nüüd, kui keskuse uus hoone on valmis, jõuab Somelarile kohale, millega Ehitustrusti meeskond hakkama on saanud. Uhkust tasub tunda küll, sest Arvo Pärdi keskuse uues hoones ei märka silm mitte ainsatki ebakõla – ei projekteerimisel ega teostuses.

8,5 miljonit maksma läinud keskuse uue maja ehitust rahastas Eesti riik ja avamisega tähistatakse Eesti Vabariigi juubelit. 2385-ruutmeetrise hoone ehitustöödega alustati 2017. aasta märtsis, materjalidena on kasutatud looduslikke materjale: klaasi, puitu ja betooni, huvitava detailina saab mainida, et majas pole näiteks ühtegi liistu, see-eest nii mõnegi ukse mõõtmed küündisid kolme-nelja meetrini.

«Ja need pidid lahti käima,» ütleb Somelar. Käivadki. Vaikselt ja kergelt.

Arvo Pärdi keskuse uksed avatakse kolmapäeva, 17. oktoobri keskpäeval.

ARVO PÄRDI KESKUS LAULASMAAL

  • Arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano
  • Hoonekompleks koos sisustusega maksis 8,5 miljonit eurot.
  • Arvo Pärdi keskus on Eesti helilooja Arvo Pärdi isikuarhiiv ning muusika- ja infokeskus kõigile, kes tunnevad huvi tema loomingu ja sellega seotud vastu.
  • Hoones asub: tänapäevastele arhiivihoidla, 151-kohaline kammersaal, raamatukogu, näituseala, filmi- ja klassituba.
  • Lisaks ootab külastajaid kohvik ja lastele mõeldud väike näituseala, aga ka nn muuseumipood.
  • Alates 18. oktoobrist on Arvo Pärdi keskus avatud kolmapäevast pühapäevani kella 12–18 (täispilet 4 €; sooduspilet 2 €; perepilet 8 €, tasuta saavad keskust külastada alla 7-aastased lapsed ning erivajadusega inimesed ja nende saatja).

Pidulik avamispäev

Arvo Pärdi keskus avab kolmapäeval, 17. oktoobril kell 12 uksed külastajatele, keda oodatakse ekskursioonidele ja kontsertidele. Toimub Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi Arvo Pärti tutvustava lühifilmi «Muusikajanu» ja Joonas Sildre graafilise romaani «Kahe heli vahel» esitlus. Avamispäeva sissepääs on tasuta.

Tagasi üles