Näitus uurib asjade võimu keskaja inimese üle

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brugge Lucia legendi meister. 
Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel. Avatud positsiooni kesktahvel Neitsi Maarja koos Kristuslapsega, Püha Jüri ja Püha Viktor. Enne 1493
Brugge Lucia legendi meister. Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel. Avatud positsiooni kesktahvel Neitsi Maarja koos Kristuslapsega, Püha Jüri ja Püha Viktor. Enne 1493 Foto: Eesti Kunstimuuseum, repro

Neljapäeval, 18. oktoobril kell 18.00 avatakse Niguliste muuseumis näitus «Asjade võim».

Näituse fookuses on mitmed hiliskeskaegsed ja varauusaegsed teosed Niguliste muuseumist, nagu Lübecki meistri Bernt Notke suurteos «Surmatants» või Brugge püha Lucia legendi meistri loodud Maarja altari retaabel Suurgildile ja Mustpeade vennaskonnale. Kõrvutades kunstiteoseid esemetega Tallinna Linnamuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi kogudest, luuakse kõnekas dialoog maalitud ja kehastunud asjade maailma vahel.

Keskaja inimese jaoks oli asjadel tähtis koht nii elus kui ka surmas. Ehkki enamik retaableid ehk maalitud või nikerdatud altarikaunistusi oli loodud Jumala auks ja hiilguseks, võimaldasid kujutatud kallihinnaliste esemete ansamblid võita prestiiži kogukonnas ning selle kaudu kinnitada suhteid ja mõjuvõimu. Asju iseloomustab kõigil aegadel tarbimis- ja vahetusväärtus, mis saab ilmseks ka paljude luksusesemete puhul, mida retaablitel armastati kujutada.

Seetõttu on näituse tähtobjektideks mitmesugused kullassepateosed, nagu Tallinna linnamuuseumi uhked kullatud hõbedast prossid ja kihlapreesid – kullasseppade meistritööd. Tallinna tähendust õitsva linnana aitab esile tõsta suuremõõduline taimemotiividega piltvaip ehk verdüür Tallinna Linnamuuseumi kogust. Eritähelepanu pööratakse luksuskaupu vahendavatele kaupmeestele, keda meenutab näitusel 13. sajandist pärit kaupmehekirst Eesti Ajaloomuuseumi kogust. Lahti on seletatud ka «Surmatantsul» ja Maarja retaablil kujutatud esemeline ansambel, mille hulgas on kallihinnalised kuldkangad, keraamika, vaibad, verdüürid, mitmesugused kullasepatööd ning võimutunnused ja -sümbolid. Punase niidina läbib näitust võimuteema, kerkides erinevate teoste kontekstis üha uuesti üles.

Näituse teemaõhtutel esinevad ingliskeelsete loengutega Dortmundi Ülikooli professor dr Barbara Welzel (19. oktoober 2018) ja Helsingi Ülikoolis postdoktorantuuri läbiv dr Francisco Martinez (21. november 2018), kes kõnelevad asjade võimust ja võimetusest hansaruumi kunstis ning muuseumide kontekstis.

Näitus on avatud 19.10.2018–12.05.2019

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles